N, 2.02.2023

Juhan Kivirähk: EKRE jagab hääletuse kaudu ühiskonna õigeteks ja valedeks kodanikeks

Juhan Kivirähk
, sotsioloog
Juhan Kivirähk: EKRE jagab hääletuse kaudu ühiskonna õigeteks ja valedeks kodanikeks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 102
Juhan Kivirähk oma koduhoovis Sakus.
Juhan Kivirähk oma koduhoovis Sakus. Foto: Madis Veltman
  • Kulukas rahvahääletus lõhestab Eesti ühiskonda veelgi rohkem
  • EKRE on teinud hääletuse võimalikest tulemustest lennukad järeldused
  • Häbiväärne algatus tuleb juba eos tagasi tõrjuda

Sotsioloog Juhan Kivirähk kirjutab sellest, et rahvahääletusel puudub mõte, kui nii «jah» kui ka «ei» annavad sama tulemuse. Halvimal juhul lõhestab kulukas ettevõtmine Eesti ühiskonda. 

Postimehe kolumnist Tarmo Pikner on ilmselt hoolega lugenud riigikogu esimehe Henn Põlluaasa surematut šedöövrit «Sotsid» ning ammutanud sealt oma arusaamad sotsiaaldemokraatia läbinisti rahvavaenulikust olemusest.

Pikner süüdistab Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda selles, et «nemad ei taha, et rahvas ütleks oma sõna selles, kuidas rahvas elada tahaks», kuna nad vastustavad kevadeks kavandatud rahvahääletuse toimumist («Sotsimine riigikogus», PM 24.11).

Kuid kas rahvahääletus praegu kavandatud kujul ikka võimaldab rahval öelda, kuidas rahvas elada tahaks? Või õigupoolest, kas praegune perekonnaseadus juba ei võimalda rahval elada nii, nagu rahvas tahab?

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Isamaa eelnõu kohaselt kantakse rahvahääletuse hääletamissedelile küsimus «Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?».

Kui vastus on «jah», siis võivad mehed ja naised ka edaspidi omavahel abiellu astuda – nii nagu see ka praegu on. Midagi ei muutuks – kehtima jääks perekonnaseaduse paragrahv 1.

Kui aga vastus on «ei», siis olen ma valitsusliidu poliitikute sõnavõttudest aru saanud, et samuti ei muutu miskit. Keegi ei rutta siis seda seadust ümber tegema.

Mis mõte on ette võtta selline suur ja kulukas üritus nagu rahvahääletus, kus nii «jah» kui ka «ei» annavad sama tulemuse? Ilma selgelt erinevate õiguslike tagajärgedeta «jah» või «ei» korral on kogu ettevõtmine mõttetu.

Enamasti korraldatakse rahvahääletusi siis, kui ühiskonnas on vaja midagi muuta, mitte siis, kui on soov kehtivat olukorda säilitada. Kuna perekonnaseadus niikuinii sätestab abielu liiduna naise ja mehe vahel, siis oleks märksa otstarbekam küsida, kas praegust seadust oleks vaja muuta. Selleks võiks kasutada kasvõi roheliste algatatud ja hulgaliselt toetusallkirju kogunud rahvaalgatuse sõnastust: «Kas abielu tuleks perekonnaseaduses sätestada kahe täiskasvanud inimese vahelise liiduna sõltumata nende soost?». Eitav vastus sellele küsimusele aitaks koalitsioonil põlistada perekonnaseaduse praeguse redaktsiooni, jaatav vastus avaks perekonnaseaduse muutusteks.

EKRE soovib hääletuse kaudu jagada ühiskonna õigeteks ja valedeks kodanikeks ehk näidata koht kätte «lammutajatele».

Valitsuskoalitsiooni kuuluv EKRE on aga teinud rahvahääletuse võimalikust tulemusest eriti lennukaid järeldusi, otsekui annaks see neile mandaadi abielu mõiste põhiseadusesse sisse viia ning tühistada kooseluseadus. Ei põhiseaduse muutmise ega ka kooseluseaduse tühistamise kohta ei ole küsimuse sõnastuses mingit viidet ning selliseid järeldusi rahvahääletuse tulemuse põhjal kindlasti teha ei saa.

Koalitsiooni lapsesuuna tuntud EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Siim Pohlak ütles oma kommentaaris rahvusringhäälingule välja selle rahvahääletuse korraldamise tegeliku mõtte: tema hinnangul on see kantud soovist demokraatlikult lahendada ühiskondlik patiseis püsiväärtuste hoidjate ja lammutajate vahel. Seega soovib EKRE selle hääletuse kaudu jagada ühiskonna õigeteks ja valedeks kodanikeks (ehk näidata koht kätte «lammutajatele»).

Mina olen rahvahääletuste mõttest seni ikka nii aru saanud, et neid on vaja korraldada sellistes küsimustes, mille kohta on ühiskonnas erinevad arvamused, kuid mille otsustamist edasi lükata ei saa. Ühiskonnana edasi liikumiseks on sel juhul vaja referendumiga välja selgitada, millist seisukohta pooldab kodanike enamus. Selliseks küsimuseks oli näiteks, kas kuuluda Euroopa Liitu või mitte. Sest võimaluste aken Euroopa Liiduga liitumiseks ei oleks jäänud meie jaoks avatuks lõputult.

Rahvahääletusel «ei» ütlejatele näidatakse koht kätte. 
Rahvahääletusel «ei» ütlejatele näidatakse koht kätte. Foto: Postimees

Abielu mõiste defineerimine edasilükkamatute vajaduste hulka ei kuulu, ühiskonnaelus on praegu märksa pakilisemaid küsimusi. Ning kui valitsuserakonnad a priori deklareerivad, et rahvahääletuse küsimusele on olemas õige ja vale vastus ning panevad «ei» ütlejatele külge häbimärgi «lammutajad», siis pole tegemist mitte riiklikult olulisele küsimusele vastuse leidmisega, vaid ühiskonna teadliku lõhestamisega.

Pikneri üllas soov, et rahvas saaks öelda välja, kuidas ta tahab elada, on võlts. Keegi ei keela mehel ja naisel täna soovi korral abiellu astuda ja perekonnaelu elada. Küll aga tahab võimuliit rahva abiga öelda, kuidas inimesed nende arvates peaksid elama, milline on nende seisukohalt «õige» elamisviis. Selline ülesandepüstitus on läbinisti ebademokraatlik ning kannab totalitaarsuse pitserit.

Mina hoian küll riigikogu opositsioonile ning Isamaa Parempoolsete ühendusele pöialt, et see häbiväärne algatus juba eos, st riigikogus kõiki seaduslikke vahendeid (sealhulgas «juntimist» ja «sotsimist») kasutades tagasi tõrjuda.

Märksõnad
Tagasi üles