N, 2.02.2023

Valgevene poliittormi on haaratud terve Euroopa

Stina Aava
, toimetaja
Valgevene poliittormi on haaratud terve Euroopa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Valgevene opositsiooniliidri Tsihhanovskaja toetajad Saksamaal.
 
Valgevene opositsiooniliidri Tsihhanovskaja toetajad Saksamaal.  Foto: Odd Andersen/afp /Scanpix

Augustis Valgevene presidendivalimiste võitjaks kuulutatud Aljaksandr Lukašenka vastu on opositsiooni toetajad protesteerinud varsti juba neli kuud. Kodanikud ja Euroopa Liit on kuulutanud valimised võltsituks, nõudes riigipea taganemist, ning kriis laieneb üha enam teistessegi valdkondadesse.

Viimased sündmused Valgevenes on olnud seotud Raman Bandarenka surmaga. Enne hukkumist kirjutas mees sotsiaalmeediasse: «Ma lähen välja.» Sellest on saanud uus loosung meeleavaldajatele, kes on tänavatel vaatamata OMONi vägivallale. 20. novembril toimus Bandarenka suurejooneline ärasaatmine, kus teda nimetati kangelaseks.

Bandarenka hukkumine on andnud meeleavaldajatele uue jõu ja selge sihi. Opositsioonijuht Svjatlana Tsihhanovskaja kutsus inimesi jätkama võitlust vaba ja õiglase riigi eest. Lukašenka omakorda nimetas protesteerijaid fašistideks, millele meeleavaldajad vastasid fašismivastase protestiga.

Eelmisel nädalal jõudis Euroopa Liit kokkuleppele uutes sanktsioonides, mis on vastumeede Valgevene võimude brutaalsele käitumisele. Eeskätt on need suunatud institutsioonidele ja ettevõtetele, mis on tihedalt seotud president Lukašenkaga.

Sanktsioonide täiendamine jätkub tänase päevani. Euroopa Liit on külmutanud varasid ja korraldanud viisakeelde kümnetele valgevenelastele.

Väljastpoolt Euroopa Liitu on sanktsioonikavadega liitunud seitse partnerriiki: Põhja-Makedoonia, Ukraina, Norra, Island, Liechtenstein, Montenegro ja Albaania.

Saksamaa kui Valgevene suuruselt neljas kaubanduspartner on sündmuste käigus sattunud erilise luubi all. Oktoobrist saati on aktivistid nõudnud sakslastelt tarnete peatamist Valgevene riigifirmasse Belaruskalisse. Üks Belaruskali peamisi partnereid on Saksa firma Eickhoff, millele valgevenelased on kirjutanud ühispöördumise, vastust aga saamata. Seepärast otsustati minna protestima firma peakontori juurde Bochumis. Valgevenega on tihedalt seotud ka sellised tuntud ettevõtted nagu Bayer, Daimler, Commerzbank ja Siemens.

Saksamaa on lähima läänemeelse suurpartnerina valgevene diasporaa jaoks tähtis. Berliinis seadsid kohalikud valgevenelased üles alternatiivse suursaatkonna, mis kujutab endast puidust haagissuvilat Valgevene suursaatkonnast üle tee. Aktivistid on nimetanud selle vaba Valgevene esinduseks ning kuude jooksul on seal toimunud kümneid üritusi.

Eriti aktiivselt on poliitkriisi kaasatud Baltimaad eesotsas Läti ja Leeduga. Läti saatkond on Raadio Vaba Euroopa andmetel aidanud paljudel režiimi poolt süüdi mõistetutel riigist põgeneda ning neile makstakse Lätis 3,5 dollarit päevaraha.

Läti jaoks on tähtis ka jäähokiga seonduv poliitika. 2021. aastal kavandatud maailmameistrivõistlused peaksid toimuma Valgevene ja Läti ühisel korraldamisel.

«Peame olema kindlad, et maailmameistrivõistlused saavad kõigi jaoks toimuda turvaliselt ja vastutustundlikult,» sõnas föderatsiooni president René Fasel. Läti peaminister Krišjānis Kariņš on Faseliga arutanud Läti valmisolekut korraldada turniir üksi, Valgevene osaluseta.

Naaberriikidest on kõige aktiivsem aga Leedu, olles juba kohaliku valgevenelaste kogukonna tõttu elavalt kriisi kaasatud.

Novembris avatud Valgevene Astravetsi tuumajaamas peatus elektrienergia tootmine õige pea, kui väidetavalt plahvatasid pingetrafod. Leedu on tuumajaama rajamise vastu olnud projekti algusest saati, arvestades, et see asub Vilniusest kõigest 50 kilomeetri kaugusel. Pärast jaama käivitamist peatas Leedu elektri impordi Valgevenest.

Rahvusvaheliselt tõmmatakse silmust Valgevene võimude ümber aina enam koomale, kuid lahendust kõrgemal tasandil veel ei paista. Siiski on järjest suurenenud kodanike enesekindlus ja kasvanud uuendusmeelsus – Tsihhanovskaja nõunik Franak Viačorka jagas Twitteri vahendusel statistikat, mille järgi on viimaste kuude jooksul toetus Venemaale vähenenud ning Euroopa-meelsus kasvanud 26,7 protsendilt 33-le.

 

Miilitsa eriüksuslased ajavad taga Minski kesklinnas protestimas käinud inimest. 
Miilitsa eriüksuslased ajavad taga Minski kesklinnas protestimas käinud inimest. Foto: Stringer/TASS/Scanpix

Olulisemad sündmused

9. august. Riikliku info järgi võidab Valgevene valimised Aljaksander Lukašenka ning tuhanded inimesed tulevad tänavatele protestima. Peamine oponent Svjatlana Tsihhanovskaja ei nõustu valimistulemustega.

10 august. Läänemeelsed riigid ei tunnista valimisi ning mõistavad hukka teist päeva toimuvate protestide vägivaldse mahasurumise. Meeleavaldustes hukkub esimene inimene.

11. august. Kolmandaks päevaks on protestides arreteeritud ligi 6000 inimest. Opositsiooniliider Tsihhanovskaja lahkub Leetu.

12. august. Hukkub teine inimene ning järgnevatel päevadel moodustatakse solidaarsuseks inimkette.

13. august. Vabadusse pääseb 2000 arreteeritut ning levivad kuuldused piinamistest vanglates.

14. august. Erakorralisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel kuulutatakse valimised võltsituks ning arutellu tulevad sanktsioonid.

15. august. Minskis toimub ulatuslik vabaduse marss, mis on riigi ajaloo suurim.

17. august. Lukašenka teatab, et uued valimised saavad aset leida juhul, kui toimub põhiseadust muutev referendum. Tehast külastades satub Lukašenka töötajate pahameeletormi alla ning protestidega liituvad riiklike ettevõtete töölised.

20. august. Opositsiooni loodud nõukogu nõuab uusi valimisi, mille järel alustatakse selle loojate suhtes kriminaaluurimine.

22. august. Lukašenka palub armeel olla valmis tegutsemiseks.

23. august. Minskis osaleb meeleavaldustel üle saja tuhande kodaniku. Toetust näitavaid inimkette moodustatakse suuremas mastaabis Leedus, kuid ka Lätis ja Eestis.

27. august. Putin teatab, et on valmis Valgevene võime olukorra lahendamisel abistama.

28. august. Euroopa Liit jõuab sanktsioonides kokkuleppele – seatakse piirid 20 Valgevene ametiisikule.

29. august. Kümned tuhanded jätkavad proteste. Valgevene võimud tühistavad mitme välismeediale töötava ajakirjaniku akrediteeringu.

30. august. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgem esindaja Josep Borrell teatab, et parim lahendus oleks kriisi lahendamisse kaasata OSCE.

31. august. Baltimaad kehtestavad lisasanktsioonid 30 Valgevene ametnikule.

7. september. Kolm opositsiooni juhtimisse kaasatud isikut on kadunud ja viidud Ukraina piirile. Neid sunnitakse Valgevenest lahkuma.

13. september. Taas on tänavatel 100 000 inimest ning opositsioonijuht Tsihhanovskaja kutsub inimesi vabaduse eest võitlema.

21. september. Tsihhanovskaja kohtub Brüsselis Euroopa Liidu välisministritega ning külastab Euroopa Parlamenti.

23. september. Lukašenka vannutatakse kuuendat korda presidendikohale.

25. september. Baltimaad suurendavad sanktsioone Valgevene suhtes ning nimekirja lisandub 98 uut isikut.

28. september. Emmanuel Macron külastab Leedut ja Lätit ning kohtub eksiilis opositsiooniliidri Tsihhanovskajaga.

7. oktoober. Kümned tuhanded on endiselt tänavatel, poliitvangistuses viibib 77 inimest.

13. oktoober. Tsihhanovskaja annab Lukašenkale 25. oktoobrini aega teatada tagasiastumisest ning vangide vabastamiseks. Tingimuste täitmata jätmisel ähvardab Tsihhanovskaja riigiüleste protestide jätkumisega ning riigi majanduse kokkuvarisemisega.

22. oktoober. Euroopa Parlament kuulutab Sahharovi mõttevabaduse auhinna selleaastaseks laureaadiks Valgevene opositsiooni ning nende loodud kooskõlastusnõukogu.

6. november. Euroopa Liit kehtestab sanktsioonid 15 Valgevene liidrile.

12. november. Haiglas sureb saadud vigastuste tõttu 31-aastane Raman Bandarenka. Ta on arvatavalt hukkunud erariietes liikunud eriväelaste käe läbi. Lukašenka teatel oli Bandarenka toimunu ajal joobes.

15. november. Järjekorras juba 15. pühapäeval toimuvad Minskis rahvakogunemised ning seekordsel meeleavaldusel mälestatakse hukkunud Bandarenkat. Järjekordselt arreteeritakse 1000 inimest.

19. november. Bandarenka surma uurinud ajakirjanik Katerina Borisevitš viiakse eeluurimisvanglasse.

20. november. Baltimaad on persona non grata’ks kuulutanud järgmised 26 valgevenelast, nende seas mitu ministrit.

23. november. Tuhanded pensionärid nõuavad tänavatel vangistatute vabastamist.

Märksõnad
Tagasi üles