AK ⟩ Mulla saladustest kosmosejaamani – Eesti teaduse tippude tipus troonib elurikkuse uurimine

Mikroskoobis on näha, kuidas maisi juur (tumedam kimp) on läbi kasvanud peenikeste krohmseene niitidega, mis kasvavadki valdavalt juurerakkude vahel. Selline, arbuskulaarse mükoriisana tuntud läbipõimumine on üks vanemaid sümbioosi vorme, mis on evolutsioonilises ajaloos võimaldanud ka taimede maismaale kolimist. FOTO: Tanel Vahter

Veidi enam kui nädal tagasi avaldas maailma teaduse paremikku hindav ja monitooriv analüüsifirma Clarivate (vt kõrvallugu) oma 2020. aasta 6000 enim tsiteeritud teadlaste nimekirja, millest võib seekord leida kümme eestlasest või Eesti ülikoolidega seotud teadlast. Kümnest ebaproportsionaalselt palju ehk koguni seitse tegelevad ühe või teise nurga alt seente ja taimede elurikkuse uurimisega ning on auväärses nimekirjas figureerinud aastaid. Postimees uuriski asjaosalistelt, kellest kõik tegutsevad Tartu Ülikoolis, millest selline edulugu tulnud on ja millega seente-taimede uurijad õigupoolest üldse tegelevad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kohe alguses tasub ära mainida, et siinses kontekstis ei tule juttu puravikest, sirmikutest ja kärbseseentest, vaid nähtamatutest, tihti vaid mikroskoopilistest mullaorganismidest, mis moodustavad koos taimejuurtega keerukaid sidemeid. Nüüdseks on teadlased näidanud, et tegu on iidse sümbioosiga, mis mängis rolli juba maismaataimedega koloniseerimises. Üks võtmesõna on siin mükoriisa – seeneniitidest ja taimejuurtest moodustunud ühendorgan, mis on nagu sild seene- ja taimeriigi vahel. Miks on see oluline? Tiheda seotuse tõttu muutub ka piir taime- ja seeneuurijate vahel häguseks ning just need seosed innustavad meie tippteadlasi.

«Kujutage ette – olete aias või looduses, vaatate taimi ja enda arvates teate, kuidas nad toimetavad. Neil on juured, vars, lehed, õied, juurte abil imavad nad mullast toitaineid… Ja siis äkki selgub, et te ei tea pooli asju. Mullas on silmale nähtamatu või raskesti märgatav seeneniidistiku süsteem, mis seob taimed ühtsesse võrku. Enamasti on seened abiks toitainete imamisel, kaitsevad haiguste eest, aga vahel tegutsevad hoopis parasiidina. Neil seentel on suur tähtsus mulla kujundamisel. Neist peabki palju rääkima, sest neil on ökosüsteemides nii oluline roll,» tõdeb Eesti botaanika suurkuju, TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel.

Aga miks ikkagi just seene- ja taimeteadus Eestis niivõrd kõrgel tasemel on? Kõik sel aastal Clarivate’i esile toodud teadlased nimetavad ühe põhjusena loomulikult varasemate põlvkondade suurmehi, nagu Viktor Masing, Erast Parmasto ja Hans Trass, ning nende tööst sündinud järjepidevust. Nagu teisteski teadusvaldkondades on viimaste aastakümnete murrang seotud uute, molekulaarsete meetodite – otse öeldes DNA analüüsi mängu tulekuga. Aegamööda on võimalikuks saanud teha ülevaade kõigist võetud mullaproovis sisalduvatest organismidest.

Nagu tõdeb TÜ koosluste ökoloogia juhtivteadur Mari Moora, ongi elurikkuse uurimist enim mõjutanud avastused tulnud hoopis mikrobioloogiast ja informaatikast.

27.11.2020 30.11.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto