Näituseelamus ⟩ Mida võrgurobot unes näeb?

Lõuna-Korea kunstniku Yunchul Kimi kolmeosaline installatsioon «Kaskaad». Pildil selle esimene osa «Argos».  FOTO: Rob Battersby

Fraas «Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud» on hakanud kummitama kunstisaalides. Kõigepealt kohtasime seda Katja Novitskova Veneetsia biennaali Eesti paviljoni ja Kumu näituse pealkirjas. «Murtud sümmeetriate» näitusel kordub see Yu-Chen Wangi monoloogilises videoinstallatsioonis. Ridley Scotti filmis «Blade Runner» ütleb replikant, androidrobot Roy Batty seda esimesena hiina silma­insenerile, kes ta silmad disainis.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Hiljem, oma viimastes surmaeelsetes sõnades, kirjeldab ta peategelasele asju, mida inimese silmad kunagi näha ei saa: Orioni õla taga magneesiumileegis põlevaid ründelaevu ja C-kiirte helki Tanhauseri väravatel. 1981. aastal, kui see kirjutati, kõlas mõte, et keegi teine võib meie eest nähtamatuid asju näha, väga ulmeliselt. Praegu aga oleme jõudnud sellesse faasi, kus suurt osa meid ümbritsevast maailmast saavadki näha ainult meie mõõteriistad ja tõlgendada tehisintellekt.

Inimpilk ei suuda iialgi haarata kõigi maapealsete ja kosmosest vaatavate ilmaseire jaamade andmeid ega hetkeliselt paigutada neid tõlgendavasse algoritmi. Me ei suuda hoomata valkude järjestusi DNA-ahelas ega algosakeste koreograafiat. Need mõõtkavad ja taktsagedused jäävad kaugele teisele poole meie tajumispiire. Seetõttu võtavad inimese tehnoloogilised proteesid aina enam uut tüüpi eluvormi kuju. Hakkame märkama, et ei jaga eluruumi ainult biosfääri asukatega, vaid ka täiesti uue, alles sündiva ränipõhise eluvormiga.

Näitust sisse juhatavas keskses saalis on eksponeeritud Yunchul Kimi kolmeosaline «Kaskaad». Selle installatsiooni «Argose»-nimeline osa on päriselt töötav müüonidetektor, mis meenutab mingi mikroskoopilise eluvormi hiiglaslikku suurendust. Kõik Yunchul Kimi seadmed näevad välja, nagu oleks nad pärit Ernst Haeckeli atlasest «Kunstformen der Natur». Ei jää mingit kahtlust, kas «Argos» on elus.

Mingis mõttes ongi – ta jälgib väga tähelepanelikult ümbrust ja loendab näituseruumi sisenevaid müüoneid, kosmilist päritolu elementaarosakesi. Iga kord, kui ta on neid nõutava portsu kokku lugenud, annab ta signaali «Impulsile», mis on omakorda hiiglasliku kroonlühtri taoline hüdrauliline pumpsüsteem, mis paneb vee liikuma «Toruja»-nimelises lõputute peente voolikute tagasihaardesüsteemis. See kompleks toimetab oma imelikke toimetusi pealtnäha autistlikult, kuid tegelikult on ta nähtamatute sidemete abil seotud selle näituse teiste seadmete, installatsioonide ja videomõtisklustega. «Kaskaad» hoiab käigus Kumu viienda korruse vereringet.

28.11.2020 01.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto