Liina Kersna: vaimse tervise teemad on elu ja surma küsimused

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Foto: Joosep Kask

Vaimse tervise teemad on Eesti riigis selgelt alarahastatud. Samas kõik uuringud näitavad, et varajane vaimse tervise tugi on oluliselt odavam kui hilisem ravi ja tagajärgedega tegelemine. See väljendub selgelt nii depressiooni, enesevigastamise kui ka enesetappude arvudes, kirjutab riigikogu liige Liina Kersna (Reformierakond).

Ootasime Andres Sutiga tuleva aasta riigieelarve kõnede järjekorras. «Riigieelarve menetlemine on korralik rasvapõletus,» ütlesin kolleegile, näidates numbrit oma pulsikellal. See oli 140. Süda tõesti peksis, sest teema, millest rääkima läksin, oli enam kui raske. Kui pulti hakkasin minema, vaatas pinginaaber Maris Lauri mulle tõsiselt otsa ja ütles: «Kui nutt tuleb kurku, pea paus.»

Riigikogu puldist sain otse silma vaadata vähem kui kümnele saadikule, kes sel ajal saalis viibisid. Mulle meenus pikaaegse riigikogu esimehe Eiki Nestori ütlemine, et parlamendi puldist räägid sa eelkõige rahva, mitte niipalju saalisviibijatega. Tõsi.

Meie otsustel või otsustamatusel riigikogus on tihti tagajärjed, mis reaalselt ja teinekord valusalt mõjutavad inimeste elu. Mõnikord on meie ees lausa elu ja surma küsimused. November, laste õiguste kuu, paneb küsima: kuidas on Eestis tagatud meie laste õigused? Näiteks kõige tähtsam, õigus elule ja tervisele.