Juhtkiri ⟩ Moskvale järele ja ette

  • Tallinn on hea elamiskoha pingereas langenud
  • Küsitlus korrakse välismaalaste seas
  • Langusel on erinevaid põhjuseid
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Tänastel majanduskülgedel tutvustame rahvusvahelist välismaalaste küsitlust, millises linnas on kõige parem elada. Tallinn on mullusega võrreldes üsna palju pingereas langenud.

Nii on 66 linna hulgas Moskva 17. kohal ja Tallinn alles 35. Samas Pariis ja Rooma on lausa seitsmendas kümnes. Üllatavatest tulemustest ei maksa siiski ülemäära heituda.

Arvestada tuleb, et tegu ei ole esindusliku uuringuga, vaid arvamusküsitlusega, millele on vastanud vaid need, kes seda soovinud. Pingeritta pääses linn vaid juhul, kui selle kohta vastas küsimustikule vähemalt 50 välismaalasena seal elavat inimest. Nii oli selle aasta pingereas 66 linna, kuid mullu 87.

Arvestamata ei saa jätta ka seda, et välismaalane iseenesest ei ole sugugi mitte ühtne kategooria. Selle aasta küsitluses osales 173 rahvusest inimesi ja arvata on, et nad ei jaotu linnade vahel ühtlaselt. Kindlasti tuleb arvestada ka vastanute ühiskondlikku positsiooni – kõige rohkem on neid, kes on välismaale siirdunud töö pärast, samuti neid, kes asunud elama elukaaslase kodumaale. Vähe tähtis pole ka õpiränne ja mugavuspagulus – elama asumine parema elukvaliteedi pärast.

Nii võib arvata, et erinevates linnades on ka erineva taustaga välismaalased. Näiteks hinnati Tallinna suhteliselt kõrgelt eluaseme odavuse seisukohalt (22. koht), samas hindasid Tallinna vastanud oma majandusliku seisukorra üsna halvaks (54. koht). Moskva välismaalased hindasid eluaseme kulusid sarnaselt Tallinna välismaalastega (21. koht), aga oma majanduslikku kindlustatust üsna kõrgelt (16. koht).

Tallinn ei ole kosmopoliitne suurlinn ja tõenäoliselt ei saa selleks kunagi. Samas on tal pakkuda palju neile, kes vaevuvad end kohaliku eluga kurssi viima.

Linnade võistluses tuli esikohale Valencia, mille välismaalased olid varandusliku kindlustatuse hinnangult kümnendal kohal, ning hindasid ka eluaseme kulusid suurepäraseks (teine koht). Võib vaid aimata, et Valencia vastanute hulgas võis olla ebaproportsionaalselt palju jõukaid pensionäre, Moskva vastanute hulgas hästi tasustatud lääne ettevõtete esindajaid ning Tallinna vastanute hulgas välisüliõpilasi.

Kohalike sõbralikkuse poolest oli Tallinn nimekirja lõpuosas. Kuid oleks ennatlik näha selles EKRE range immigratsioonipoliitika mõju. Ka multikulturalismi kõrgelt hindavatel maadel ei ole suurlinnade elanikud tingimata eriti sõbralikud – Pariis on 57., Kopenhaagen 62. ja Stockholm 63. kohal.

Kindlasti on kaasaegses maailmas oluline, kuidas välismaalased tajuvad su riiki ja su linna. Ja kahtlemata mõjutavad sellised pingeread mingil määral ka seda, kus maal soovitakse töötada, õppida või pensioniiga veeta. Sellega tuleb arvestada, aga kõigi meele järele ei saa samuti olla.

Seepärast ei ole paremat retsepti, kui arendada oma riiki ja linnu eeskätt nii, et endal oleks seal hea elada. Ja selles suhtes pole Tallinnale palju ette heita – linnakeskkonda hindasid ka välismaalased esikümne vääriliseks, transport on 15. kohal ja turvalisus 32. kohal.

Tallinn ei ole kosmopoliitne suurlinn ja tõenäoliselt ei saa selleks kunagi. Ja kuigi seetõttu ei ole siin kohaneda sama kerge kui mõnes rahvusvaheliseks nivelleerunud paigas, on tal pakkuda palju neile, kes vaevuvad end kohaliku eluga kurssi viima.

Seotud lood
28.11.2020 01.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto