Kristjan Luhamets: kuni surm meid lahutab...

3 min lugemist
  • 1926. aasta perekonnaseadusega loodi abielu kõrvale teinegi kooseluvorm
  • 1960. aastateks oli selge, et kristlikud tavad on rahva seas sügavalt juurdunud
  • Uus põlvkond tabas ära perekonnaseaduse sügavama sisu - see on ju ainult paber
Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets FOTO: Margus Ansu

Armumine süttib tundeist, armastus püsib otsusel. Otsus ja tahe on armastuse selgroog. Kui noorpaar seisab altari ees, ei küsi kirikuõpetaja «Mis tunne teil on?», vaid «Kas sa tahad teda armastada?». Elus võib olla väga raskeid aegu, aga kuni püsib tahe, on võimalik ka raskusi ületada. Hea abielu nimel tasub näha vaeva. See on investeering, mis tasub ennast ära, kirjutab Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Abieluks tuleb valmistuda varakult. Kes ei suuda olla oma tulevasele truu enne abielu, enne temaga kohtumist, ei peaks arvama, et ta suudab seda olla abielu ajal. Puhas elu on võimalik ainult praegu.

«Süütus» on olukord, milles pole süüd. Süütus on kadunud ehk süü on siis, kui on tehtud midagi keelatut. Kes abiellub süütult, jääb selleks ka edaspidi abielurõõme maitstes.

30.11.2020 02.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto