TERVISHOID ⟩ Aune Rehema: maale perearstiks? Miks ka mitte!

Aune Rehema FOTO: Anni Õnneleid/Pere ja Kodu

On tähtis, et perearstid ei kaugeneks patsiendist sedavõrd, et inimene vastuvõtule enam ei jõua. Covidi ajastu hajutas arsti vastuvõtud seitsme-kaheksa tunni peale, nii et koduvisiite on aina keerulisem arsti päevaplaani mahutada, kirjutab Vastseliina perearst Aune Rehema.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Üle kümne aasta on perearstide residentuuris kohustuslik läbida osa õppest väljaspool linnu, lisaks tohib nüüd peale neljandat kursust töötada abiarstina. Tudengit võiks sel ajal toetada ka kohalik omavalitsus, näiteks ajutist elukohta pakkudes. Igapäevatööd lähemalt nähes on lihtsam edasist tööelu linnaväliseks seada ja nii mõnedki noored on nõnda jõudnud tööle maapraksistesse.

Kes pole maal elanud ega seal arstina töötanud, võõristavad tundmatut. Elu maal tundub pime, alkohoolne ja depressiivne. Pime on see tõesti, kui valgusreostuse puudumist silmas pidada, aga tähed ja virmalised paistavad paremini kätte. Võib-olla kohtab maal rohkem alkoholi, aga vähem kanepit ja kangemaid narkootikume. Alkohoolikud tavaliselt arsti juurde ei jõua. Depressiivsust esineb aga igal pool, selle ravi juhtimisega tuleb ülikooli lõpetanud arst toime.

01.12.2020 03.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto