GRAAFIK ⟩ Koroonaahela katkestamisel kõheldakse

  • Kõikide klasside kaugõppele saatmine aitaks kontakte vähendada.
  • Narvas sai koroonaviiruse levik alguse huvikoolist.
  • Harju- ja Tartumaal on noorte osakaal nakatunute seas üsna suur.
Saue gümnaasiumi rahvatantsuringis käiakse klassikaupa, et vähendada kontakte klasside vahel. FOTO: Tairo Lutter

Detsembrist on kaugõppel kõik Harjumaa ja Ida-Virumaa gümnasistid. Koroonaviiruse levikut võiks märkimisväärselt aeglustada lisaks põhikooli kaugõppele saatmine, mida toetavad näiteks Narva linnapea kandidaat ja teadusnõukoja liige, ent mitte Tartu linnapea ega haridusminister.

Kas nakatunute arvu järsu kasvu peataks see, kui peale gümnaasiumiosa saadetaks kaugõppele ka kõik teised õpilased?

Terviseameti ida regionaalosakonna juhataja Marje Muusikus selgitas, et Ida-Virumaal algas kõik huviringist. Lastega levis see hokitrenni ja seal nakatusid ka täiskasvanud. «Lapsed viisid nakkuse peredesse, täiskasvanud viisid viiruse tööle ja sealt läks see edasi lasteaedadesse ja koolidesse,» selgitas Muusikus.

Muusikuse sõnul oleks detsembris kõikide klasside kaugõppele saatmine abiks, sest see vähendaks kohe kontakte. «See haigus levib inimeselt inimesele,» lisas Muusikus.

Ta selgitas, et kuna lastel on koroonasümptomid kergemad või puuduvad sootuks, siis ei tunnetata ohtu ja nii haigestubki terve perekond. Muusikuse sõnul on Ida regioonis koroonaviirusega haaratud enamik koole. «Kõikides ei ole küll kollet, kuid klasside ja rühmade kaupa on koju saadetud küll.»

Viiruse tõusu on uuesti näha ka Kohtla-Järvel. «Seal on enamik koole distantsõppel ja huviharidus seisab,» tõi Muusikus näite. Ka on koroonaviiruse levik järsult laienenud Jõhvis ja Sillamäel. «Ja Kiviõlis on mõlemad koolid kaugõppel,» ütles Muusikus.

Narva linnapea kandidaat Katri Raik (SDE) ütles, et haridusminister Jaak Aab (KE) peaks jõulisemalt tegutsema. «Ma vaatan koroonaviiruse andmeid ja Ida-Virumaa on endiselt traagilises seisus,» nentis Raik. Ta meenutas, et Narvas sai viiruse suur levik alguse huvikoolist. «Koolid ei ole ohutud kohad,» lisas ta. Raik ütles end aru saavat, et nii lapsevanemad kui ka õpetajad on koolide sulgemise vastu, kuid koroonaviiruse levikut tuleb vaadata piirkonniti.

Raigi sõnul kurdetakse talle, et Ida-Virumaal tulevad tööle haigussümptomitega inimesed. «Nad ei jää koju, kuna ei taha kaotada oma suhtelises väikeses palgas. Kui on suurem palk, siis on haiguspäevi lihtsam võtta,» selgitas ta. «Ma tean, et see kõlab kurvalt, aga tuleb taastada kevadine olukord.»

Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professori, teadusnõukoja liikme Krista Fischeri sõnul lähevad koolide sulgemise küsimuses arvamused lahku. «Mina leian, et see pole päris halb mõte. Algkoolide kaugõppele viimist ma küll ei poolda, aga gümnaasiumide ja põhikoolide viimist küll.»

Harjumaal ja Tartumaal on noorte osakaal nakatunute seas üsna suur. «Ma arvan, et noortega seotud piiranguid pole vaja mitte niivõrd noorte enda kaitseks kui just selleks, et takistada üldist levikut,» lausus Fischer. «Ka rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et haridusasutuste sulgemine on üks tõhusamaid viise koroonaviiruse levikut piirata.»

Tartu linnapea Urmas Klaas (RE) ütles, et kontaktõpe peaks koolides jätkuma nii kaua kui võimalik. «Loomulikult tuleb täieliku distantsõppe võimalust vajadusel kasutada, kuid pikaajalise distantsõppega riskime ühe põlvkonna pooliku haridusega, samuti selle põlvkonna sotsiaalsete oskuste ja vaimse tervisega,» hoiatas Klaas.

Tartu koolides on õppe ümberkorraldamine praegu veel kooli- ja vajaduspõhine. «Tartus on koole, kus eneseisolatsiooniperiood hakkab lõppema ja lapsed naasevad kontaktõppele. Lisaks kasutavad koolid õpilaste hajutamist,» rääkis Klaas.

Tartus on ka huviharidusele ja -tegevusele seatud ranged piirangud, et viia klassidevahelised kontaktid miinimumi. «Vahetame koolijuhtidega pidevalt infot ning ka nemad on leidnud, et paindlik ja koolide eripära arvestav strateegia on praegu parim lahendus,» märkis Tartu meer.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab (KE) selgitas, et ministeerium lähtub teadusnõukoja ja terviseameti ettepanekutest, kuid eile tehtud ettepanekuid pole veel läbi arutada jõutud.

«Mina arvan, et võiks jääda nii, nagu praegu on. Täiendavaid piiranguid ei oleks vaja – see, mis on, on esialgu piisav,» ütles Aab. Tema sõnul peab ootama neljapäevani, sest võimalik, et Harjumaal ja Ida-Virumaal kohta tulevad teised ettepanekud, kuna nendes maakondades on kõrged nakatumisnäitajad.

Terviseameti lõuna regiooni juht Tiia Luht lausus, et olukord on selline, kus peab üritama hoida põhikooli kontaktõppel. «Distantsile läinud koolide puhul ei ole olnud probleem selles, et klassis on haigestunud – seal pole olnud õpetajaid,» selgitas Luht.

Ta toonitas, et terviseamet pole palunud kellelgi kooli sulgeda, koolid on seda ise palunud. «Näiteks seetõttu, et õpetajad on haiged või lähikondsena isolatsioonis ning kool ei saa oma tööd lihtsalt jätkata,» selgitas ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) sõnul oleks põhikoolis kaugõppe võimaldamine negatiivse mõjuga laste haridusele. «Gümnaasiumis on see võimalik, kuna on iseseisvad õpilased,» põhjendas minister. Tema sõnul vajavad õpilased nii põhikooli keskel kui ka põhikooli lõpuklassides suurt tuge õpetajate näol. «Valitsus ei toeta põhikoolide kaugõppele saatmist,» lisas ta. «Seal on küllaltki suured negatiivsed mõjud haridusele. Me peame arvestama, et väga suur osa õpilasi oli kaugõppel ning ka seal oli teatuid lünkasid, mida tuleb hetkel täita,» selgitas Kiik. 

Sotsiaalminister toonitas, et nakatumiskordajat saab vähendada iga inimene ning selleks pole palju vaja: kontakte vähendada, hoida distantsi, teha kaugtööd, kanda maske, üritustel mitte osaleda ja haigena püsida kodus. «Pigem peaks see rõhk olema täiskasvanutel ja nende vastutusel, mitte aga lastel,» lausus minister. 

Teadusnõukoda tahab piirata huvitegevust

Krista Fischer FOTO: Sille Annuk

Neljapäeval arutab valitsus uusi koroonapiiranguid, näiteks senisest rangemat külastajate arvu piirangut teatritele ja kinodele või nende ajutist sulgemist ning baaride ja restoranide lahtiolekuaja lühendamist.

«Alguses tuleb ikka pidu ja pillerkaari piirata – koroona on pidude ja kokkusaamiste haigus,» selgitas teadusnõukoja juht Irja Lutsar.

Nõukoja liige Krista Fischer ütles, et ka täiskasvanute hobitegevuse võiks mõneks nädalaks ära jätta. See oli üks nõukoja soovitustest valitsusele. «Näiteks kui laulukooris on kolle, siis see võib mõjutada väga paljusid töökohti korraga ja tekitada majanduslikke tagajärgi paljudele,» põhjendas Fischer. Tema sõnul ei ole distantsilt laulmine mõeldamatu, kui teha seda ainult detsembris.

Kinode ja teatrite puhul ütles Fischer, et on raske tõmmata piiri, kus on suur oht nakatuda ning kus väiksem. «Kui suudame mõned nädalad natukene rohkem piirata, siis saaksime arvud äkki alla,» selgitas ta.

Saue gümnaasiumi rahvatantsujuhendaja Marje Kaselaid ütles, et nende grupid on praegu klassipõhised. «Aga eks me oleme siin ka madalstardis valmis, et kui kästakse kinni panna, siis me ei tööta,» selgitas ta.

Kui koos tantsimine oleks keelatud vaid detsembris, ei annaks see tantsijatele veel väga suurt tagasilööki, aga pikapeale jääksid paljud sammud õppimata. «Rahvatants on koos tantsimine ja ka joonistesse tantsimine,» põhjendas juhendaja.

Vaktsineerima juba jaanuaris

Biotehnoloogiakompanii Moderna Covid19 vaktsiin. FOTO: JOEL SAGET/AFP

Riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi, et alustada vaktsineerimisega niipea, kui vaktsiin Eestisse jõuab. Esimene vaktsiin võib saada Euroopa Liidu müügiloa aastavahetuseks ning esimene kaup jõuda Eestisse jaanuaris.

Eesti riigiasutused ja tervishoiusüsteem teevad ettevalmistusi selleks, et alustada eesliinitöötajate vaktsineerimisega esimesel võimalusel.

Vaktsiin saabub Eestisse järk-järgult mitme kvartali jooksul. Esimesena vaktsineeritakse tervishoiu- ja hoolekandetöötajad ning teised elutähtsate teenuste osutajad, seejärel hoolekandeasutuste elanikud, eakad ja teatud krooniliste haigustega inimesed,.

Covid-19 riskirühmas on Eestis veidi üle 300 000 inimese.

Nende järel saavad end vaktsineerida kõik Eesti elanikud, kes seda soovivad.

Terviseameti kriisistaabi juht: milliseid võtteid või vahendeid kasutada, see on ekspertide soovitused ja poliitiline otsus
 

Urmas Sule FOTO: Mailiis Ollino

Terviseameti kriisistaabi juht Urmas Sule selgitas, et tema poolt pole korrektne piiranguid ega meetmeid kommenteerida. Ta ütles, et haiglate olukord on hetkel selline: nakkuskordaja ei lange ning on näha, et vanemate inimeste osakaal haigestumuste seas muudkui kasvab. «See tähendab seda, et kui üle 70aastane inimene haigestub Covid-19sse, siis kordades tõuseb tõneäosus haiglaravi vajaduse järele,» selgitas Sule.

See aga tähendab, et Covid-19 haigetele tuleb haiglates voodikohti juurde teha. «Sellega me seame ohtu ka teiste mitte koroonahaigete ravi. See on see, mille vastu haiglad tahavad võidelda,» märkis Sule. Plaanid on haiglatel olemas ning juba on erinevaid plaane kasutusele võetud, kuid sellest üksi ei pruugi piisata. «See, milliseid võtteid või vahendeid kasutada, see on ekspertide soovitused ja poliitiline otsus,» lisas Sule. 

01.12.2020 03.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto