JULGEOLEK ⟩ Vastuluure juht Aleksander Toots: Venemaa luuretegevus on muutunud vägivaldsemaks

Eesti kaitsepolitseiameti rahvusvahelisele tunnustatusele teiste riikide eriteenistuste seas viitab ühe juhtiva nn spionaažiteemalise ajakirja EyeSpy kodulehel leiduv foto, kus kapo kilbikujuline vapp asub täpselt fookuses. FOTO: Kuvatõmmis

Eesti on valinud tee mustvalgelt tegeleda välisriikide Eesti julgeolekut kahjustavate rünnetega ega anna võimalust nn halli ala tekkeks, kirjutab kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja Aleksander Toots.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Maailm meie ümber on pidevas muutumises ning riikidevahelist koostööd, kaupade ja teenuste ning inimeste vaba liikumist ja vabadusi soosiv liberaalne ja demokraatlik maailmavaade on viimastel kümnenditel vorminud Euroopat. Praeguses Euroopa Liidus ei ole riigipiiridel enam selline tähendus kui veel külma sõja päevil.

1990. aastatel tekkis korraks selline tunne, et külma sõja aegne polariseeritud riikide maailmavaateline vastasseis oleks Euroopas justkui hajunud ja vaenulikest riikidest lähtuv oht kadunud. See tunne ei püsinud aga kaua, kuigi mitmel Venemaa Föderatsiooni piiridest kaugemal paikneval riigil võis seda illusiooni jätkuda veidi pikemaks ajaks. Ka sõjaline liit NATO muutus külma sõja järgsete aastakümnete jooksul, ­eelistades sõjalistele koostööformaatidele poliitilist ja teaduskoostööd ning oli kaotamas oma sihti ja identiteeti. See muutus ja mõningane peataolek sai selge lõpu Krimmi okupeerimisega.

02.12.2020 04.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto