Signe Kivi: eestikeelne haridus kõigile

4 min lugemist
  • Haridus on Eesti riigi tuleviku võti
  • Muu emakeelega inimeste ametialane edenemine on aeglasem
  • Me ise ei täida põhiseadust
Signe Kivi. FOTO: Margus Ansu

On ometi aeg minna üle ühtsele eestikeelsele alus- ja kooliharidusele, kirjutab riigikogu liige, Reformierakonna fraktsiooni eelnõu ettevalmistaja ja esitaja Signe Kivi.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esmaspäeval, 7. detsembril, tuleb riigikogus taas arutusele ühtsele eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõu. Ma arvan, et paljud lugejad on harjunud, et elame Eestis kahes paralleelses keele- ja meelemaailmas, sest mis seal ikka, saame hakkama, nagu oleme siiani saanud, ja hoidku jumal selle eest, et püüame vägisi oma riigikeelset hariduskorraldust – 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist – kellelegi peale suruda! Just selle eest hoiatas mind endine kolleeg ja eluaegne poliitik, kui tema pärimisele oma tegemiste kohta parlamendis vastasin.

Miks siis soovib Reformierakond juba neljandat korda riigikogus vastu võtta seadust, mis muudaks Eesti alushariduse 2024. ja koolihariduse 2030. aastaks ühtseks ja eestikeelseks?

Esiteks: haridus on Eesti riigi tuleviku võti ning haridus (õpetajate järelkasv ja õpetajakoolitus, ameti maine ja koormus, koolikeskkonna ja koolivõrgu ajakohastamine) peab saama riigi lähiaastate tähtsamaks prioriteediks. Ka riigikontrolli 2020. aasta ülevaade elutähtsatest teenustest Eestis on ülikriitiline ja võtab õpetajaid puudutava olukorra kokku, tõdedes, et tipptasemel üldhariduse kättesaadavus on ohus. Seega on muutused hariduskorralduses möödapääsmatud.

03.12.2020 05.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto