KESKKOND ⟩ Rein Kuresoo: Võrtsjärv igatseb taga puhtaveelisi aegu

4. detsember 2020, 9:54

6 min lugemist

Kolhoosikorra pärandina on Võrtsjärves palju toitaineid
Madal ja eutroofne järv on tugevasti roostunud
Hüdroloogid ei kinnita, et Võrtsjärv oleks jäänud madalamaks
Võrtsjärv on vaatamata kõigele endiselt hea kalajärv

Võrtsjärve läänekaldal Kivilõppel lösutab kaldavees 15-meetrise ümbermõõduga Kalevipoja kivi. FOTO: Rein Kuresoo

20. sajandi alguses tehtud fotod jätavad praegustega kõrvutades mulje, et Võrtsjärve veetase on märgatavalt langenud, kirjutab toimetaja Rein Kuresoo.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Kunagi ülemöödunud sajandi lõpul vaatas Tarvastu mees Ado Reinvald Võrtsjärve läänekaldalt idarannal loojangupäikeses hõõguvat Tamme liivakiviseina ja õhkas: «Kuldrannake, mil’ jõuab laev su kaldale!»

Ühekorraga nii taluniku kui ka poeedi ametit pidada püüdnud Reinvald pääseski pärast talu pankrotistumist ihaldatud rannale veidi lähemale, Elva kanti. Kui tal oleks aga praegu võimalus kuldrannakest otsima minna, tuleks tal juhanliivilikult ohata: kui seda metsa ees ei oleks!