Marek Strandberg: tagurpidikäik edasi

2 min lugemist
  • Pandeemia soosib tegevusi, mis on seotud rohepöördega
  • Paraku jätkub ka intensiivne nafta ja gaasi tarbimine
  • Eesti valitsus keskendub seejuures ebaolulistele küsimustele
Postimees töötaja Marek Strandberg. FOTO: Eero Vabamaegi/Postimees/

​Pandeemiaprobleemidest tingitud pinged ühiskondades on ajendanud vajutama kõikvõimalikele restardinuppudele. Hoolimata lootusest, et Ameerika Ühendriikide äsja valitud president on kiirelt lubanud taasliituda Pariisi kliimaleppega ja Euroopa Liidus on vannutud truudust kliimaneutraalsusele hiljemalt 2050 aastaks, ei ole sinna jõudmise teed kaugeltki nii selged. 

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Pariisi kliimalepe keskendub jõuliselt soojenemise pidurdamisele ning 2-kraadise temperatuuritõusu «võitmisele». Teid selleks on aga mitu. Üks neist põhineb lootusel, et senise fossiilenergiamahuka tegevuse jätkumine võiks olla võimalik, kui luuakse muud lahendused, millega süsihappegaasi mõju kliimasoojenemisele pidurdada.

Millised need lahendused on? Alates aerosoolidest, mida atmosfääri ülakihtidesse viies saab vähendada päikesekiirguse hulka maale, kuni polaarjääle puistatavate kvartsist heeliumiga täidetud mikrosfäärideni ning süsiniku maa sisse peitmiseni välja. Näiteks mikrosfäärid peaksid leiutajate väiteil tõrjuma päikesevalgust paremini kui jää, mille peegeldusvõime atmosfäärisaaste tõttu ei ole enam nii hea. Maal on elu ajalugu aga selline, et igale tekitatud ollusele on olemas ka selle kasutaja. 

03.12.2020 05.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto