Andres Herkel: kui opositsioon ei segaks

4. detsember 2020, 0:02

3 min lugemist

Mõnes omavalitsuses on opositsioon komisjonides alaesindatud
Värvikad näiteid leidub Narvas, Kohtla-Järves ja Viimsis
Mis juhtub siis, kui opositsioon saab lõpuks võimule?

Pärast viimaseid kohalikke valimisi kerkis esile hulk probleeme, mis on seotud omavalitsuste volikogudega, nende poliitilise kultuuriga ja korruptsiooni ennetamisega. Enamasti on need Eestis pikka aega levinud hädad, kuid kolm aastat tagasi toodi need riigikogu ette ja õiguskantsler püüdis teed näidata, kirjutab kolumnist Andres Herkel.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele

Tellijale

Mõnes omavalitsuses oli võimukoalitsioon otsustanud jätta osa opositsioonisaadikuid ilma õigusest kuuluda volikogu komisjonidesse. Leebemal juhul jäi opositsioon komisjonides alaesindatuks.

Seaduse järgi on volikogu liikmel õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni ning komisjonide moodustamisel tuleb silmas pidada erakondade ja valimisliitude esindatuse proportsiooni volikogus. Nimekirjale, mis sai volikogus kolmandiku kohti, ei saa jätta komisjonides vaid kümnendikku kohtadest.

Kõige värvikamad näited tekkisid 2017. aasta valimiste järel Narva, Kohtla-Järve ja Viimsi volikogus. Narvas otsustas toonane Keskerakonna linnavõim Katri Raigi juhitud valimisliidu Meie Narva osa esindajaid komisjonidesse üldse mitte võtta.

Viimsis oli Reformierakonna juhitud koalitsiooni ja opositsiooni jäänud nimekirjade suhe volikogus 12: 9, aga komisjonikohtade jagamisel kujunes suhteks 45:8.

Mida teha, kui seadus näeb ette opositsiooni õiguse saada kohti, aga volikogu kinnitab komisjoni koosseisu nii, et opositsioon puudub või on puudulikult esindatud? Osa poliitikuid pöördus oma õiguste kaitseks halduskohtusse, saades vastuse, et kohus ei sekku volikogu enesekorraldusse.