Tunda taimi ja teada ussisõnu

Ravimtaimeuurija Ain Raal FOTO: Sille Annuk / Tartu Postimees

Mõne taime puhul on suur vahe, kas teed raviteed külma, kuuma või keeva veega, ütleb Tartu Ülikooli farmakognoosia professor Ain Raal.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kauges lapsepõlves tegid hilisemale ravimtaimeuurijale Ain Raalile muret varbavahelõhed. Vanaema soovitusel määris ta sinna kuusevaiku – ja aitaski!

Teine n-ö klõps käis keskkoolis, kui Raal viis ühele radikuliidivaevas sugulasele Kreeka pähklite koortega viinatõmmist. Ta oli ise ka üllatunud, nähes mõne nädala pärast seda varem kummargil käinud meest ennast jälle sirgeks ajanuna, olgugi ajutiselt.

Kolmas ahaa-hetk saabus farmaatsiatudengina: emale sisse joodetud mustikavartest tehtud tee tõepoolest langetaski vere suhkrusisaldust, olgugi et taas ajutiselt, ning alles palju aastaid hiljem sai Raal aru, miks mustikavartel sedalaadi mõju on.

Neljas klõps leidis aset siis, kui juba farmakognoosiadotsent Raali taksikoer oli kibuvitsaoksi närinud ja endale niiviisi tõsise igememädaniku hankinud. Veega lahjendatud saialilletinktuuri tõhus toime ületas samas kõik ta ootused.

Ravimtaimed toimivadki! Ainult sa pead teadma ja sa pead oskama. Natuke meenutab see võtme viilimist: teed kusagil väiksegi vea ja uks jääb lukku. Ei kõla mingit klõpsatust.

Eesti apteekides üllatab mind alati see, kui ohtralt on meil müügil eri ravimtaimi nagu astuks mõnda keskaegsesse ofitsiini. Kas me torkame rahvana ravimtaimede keskmisest agaramas kasutamises silma Euroopas või lausa terves maailmas? Kui seda teaduslikult uuritud pole, siis kuidas on lood teie enda siseveendumuse põhjal?

See on tõesti nii: ravimtaimed apteegis on meie kultuuriruumis sama loomulik kui aamen kirikus. Nii ka meist lõuna ja ida pool, kuid mitte enam teistes ilmakaartes. Kui olen Euroopas või Põhjamaades reisides tahtnud apteekidest uurimismaterjalina ravimtaimi osta, siis ei saada tavaliselt arugi, mida ma soovin, ning pakutakse kuivatatud ravimtaimeosade ehk droogide asemel tablette, kreeme ja muid ravimivorme. Siiski on Euroopa suurtes linnades enamasti olemas spetsialiseerunud apteegid, kus ravimtaimed saadaval. Naljaga pooleks öeldes, ju see on siis rahvana meie ürgne eripära – tunda ravimtaimi ja teada ussisõnu.

Rehkendasime kolleegidega droogide turustamismahte uurides välja, et aastas ostetakse Eesti apteekidest ja toidupoodidest ravimtaimi 1 110 000 pakendit. Kui lisada veel tervisepoodide panus ja asjaolu, et pakendist saab tavaliselt 20 tassitäit teed, võib väita, et iga Eesti elanik imikust raugani tarvitab aastas umbes 20 tassi ravimtaimeteed. Raske öelda, on seda vähe või palju, sest teiste riikide andmed puuduvad. Küll on teada, et maailmas juuakse iga päev umbes miljon tassitäit kummeliteed. Ilmselt annavad eestimaalased oma väikesest arvust hoolimata siin ebaproportsionaalselt suure panuse, sest kummel on meil läbimüügilt ravimtaim number üks juba tsaariajast saati.

04.12.2020 07.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto