R, 9.12.2022

Päikesejaam toob põllumehele kasumit ilmast sõltumata

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Päikesejaam toob põllumehele kasumit ilmast sõltumata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilsu talu peremees Madis Ajaots tõdeb, et sügisesel viljakuivatamise ajal ei jää oma toodetud elektrist midagi üle, kuid nuputada tuleb, kuidas kevadel päikeseelektrile rakendust leida.
Pilsu talu peremees Madis Ajaots tõdeb, et sügisesel viljakuivatamise ajal ei jää oma toodetud elektrist midagi üle, kuid nuputada tuleb, kuidas kevadel päikeseelektrile rakendust leida. Foto: Kristjan Teedema

Maapiirkondade maastikus torkavad üha enam silma päikesejaamad. Need aitavad põllumeestel tootmist säästlikumaks muuta, enda toodetud voolu kasutatakse näiteks muidu suuri elektriarveid toonud viljakuivatites ja meiereides.

Viljandimaal tegutsev Pajumäe mahetalu paigaldas 57kilovatise päikesejaama kolm aastat tagasi, kui ehitati uus meierei. Talu peremees Viljar Veidenberg seletas, et meierei kasutab palju elektrit. „Eriti palju läheb, kui väljas on soe ja meierei jahutussüsteemid vajavad tööks ohtralt voolu,” lisas ta. „Pealegi on meil suund keskkonnasäästule, nii sobisid päikesepaneelid hästi meie projektiga.”

Talu peremehe sõnutsi näitab senine kogemus, et tehtud otsus oli õige. Seda enam, et paneelid toodavad kõige enam elektrit just siis, kui nende tootmine seda kõige enam vajab. Uus meierei tarbib vanast rohkem elektrit ja päikesepaneelid katavad kaaluka osa elektrikulust.

Pajumäe talu kasutab valdava osa enda toodetud elektrist ise ära. Tegelikult kulub elektrit rohkemgi ja nad peavad võrgust lisaks ostma, vahel harva tekib ka hetki, kui natuke läheb müüki.

Veidenberg tõdes, et paneelidest on kõige rohkem kasu, kui võimalikult palju nende toodetud elektrist ise ära tarbid. „Kui asendad päikesepaneelidega selle, mille muidu oleksid võrgust ostnud,” seletas ta.

Mida kevadel teha?

Seemnekasvatusega tegeleva Madis Ajaotsa Pilsu talus on 200kilovatine päikesejaam töös olnud kaks aastat. Jaama ehitamiseks saadi toetust PRIA-lt.

Elektrit kulub talus palju, eriti sügisesel viljakuivatamise ajal. Siis ei jää oma jaama toodetud elektrist midagi üle. Praktika on näidanud, et päikeseenergia kasutamine muudab viljakuivatamise soodsamaks. Võit tuleb sellest, et oma toodetud elektri eest ei pea maksma liinitasu.

Kui sügisel kulub kogu elekter ära ja talvel on jaama tootlus nagunii väiksem, siis kevadel ei leia suur osa elektrist rakendust. Nii nuputabki Ajaots, kuidas siis päikese­elektrile kasutust leida.

Paneelide müüjad kiidavad, et päikesejaama alune maa hakkab omanikule suurt kasumit tootma. Ajaots tõdes, et kui võrrelda hektarit maad, millest üks paneelide ja teine teravilja all, siis esimene toob omanikule rohkem raha sisse. „Ühe hektari kohta on see kindlasti nii, aga ei suuda ju panna kõiki oma põlluhektareid päikesepaneelide alla,” kõneles ta. „Päikesepaneelide alla võiks panna pigem viletsamad maad, kus muld nii kehv, et pole mõtet põllumajadusega tegeleda, samuti suured katusepinnad.”

Kasum ei sõltu ilmast

Põllumehed vaatavad päikesejaamade poole selgi põhjusel, et sealt tulev kasum on enam-vähem planeeritav, aga teraviljasaak sõltub palju ilmast ja börsil toimuvast.

Paneelide pluss – need ei nõua suurt hooldust. Tolmu pesevad maha vihm ja lumi. Ainuke töö on paneelide alune heinast puhas hoida ja selle mure lahendas Madis Ajaots (pildil) lammastega. „Meil olid lambad renditud ja need hoidsid päris hästi platsi puhta,” kiitis ta.

PRIA toetus. FOTO:
PRIA toetus. FOTO: Foto: Allikas: Pria

Veidenberg tajub, et inimeste huvi päikesepaneelide vastu on suur. „Vahel keegi helistab ja uurib, kuidas päikesepaneelid töötavad ja kas ikka tasub paigaldada,” sõnas ta. „Ettevõtjad, kes tahavad ise ka paigaldada, on küsinud nõu. Me korraldame oma talus ekskursioone ja siis on alati küsitud ka paneelide kohta, kas ikka tasub ära.”

Märksõnad
Tagasi üles