R, 3.02.2023

Kuidas talvel õues pesu kuivaks saada?

Jüri Kamenik
, Meteoroloog
Kuidas talvel õues pesu kuivaks saada?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Talvel tuleb õues pesu kuivatades selleks aega varuda. 
Talvel tuleb õues pesu kuivatades selleks aega varuda. Foto: Elmo Riig

Paljudel on kombeks pesu vabas õhus, kasvõi rõdul kuivatada, ka talvel miinuskraadidega. Lugejad on huvi tundnud õhuniiskuse ja pesukuivamise seoste vastu: keegi saab Viljandis oma pesu rõdul ilusti kuivaks, teine aga Järvamaa rõdul ei saa – ilmselt sõltub see ilmast. Suvel on meil kuivi päevi palju. Kas talvel neid ka üldse esineb, kui on lootust pesu õues kuivaks saada?

Nädalajagu katsetamist õues (oli nii sooje, sompus kui ka säravalt päikeselisi, tuuliseid ja kargeid ilmu), naabrite kogemusi ja rõivauurijatega nõupidamist ning selgus, et saab küll, kuid mitte alati.

Olulisim tegur pesu kuivamisel on õhuniiskus, seetõttu alustan sellest. Õhus on alati veeauru, mida nimetatakse õhuniiskuseks. Selle väljendamiseks on mitu võimalust, kuid igapäevaelus ja suurema praktilise väärtusega on suhteline niiskus, seda väljendatakse protsentides.

Kui niiskus on sada protsenti (uduse või sajuse ilmaga), on aurumine ja kondenseerumine tasakaalus ning pesu õue kuivama viia pole mõtet, sest sama palju vett kui kleidist või kardinast välja läheb, tuleb ka tagasi.

Seega on talvel õhk kuivem (ka uduse ilmaga) kui suvel palava päikeselise ilmaga – siin tuleb mängu absoluutne niiskus, nt kastepunkt. 

Niiskuse hulk õhus oleneb temperatuurist ja veeauru allikate lähedusest – mida külmem õhk, seda vähem saab veeauru õhus olla. Seega on talvel õhk kuivem (ka uduse ilmaga) kui suvel palava päikeselise ilmaga – siin tuleb mängu absoluutne niiskus, nt kastepunkt.

Aurustuda võib ka tahke aine (jää), seega pesu kuivab õues ka miinuskraadidega: jäätunud vesi riietel muutub veeauruks ehk jää sublimeerub. Ja vastupidi: miinuskraadide ja suure suhtelise niiskuse korral võib veeaur võib jätta vahele kondenseerumise ja muutuda tahkeks (jääks), siis tekib härmatis ja protsessi nimetatakse härmumiseks, mõnikord nimetatakse mõlemat faasimuutust ühiselt sublimatsiooniks.

Sellest järeldub, et talvel saab küll pesu kuivatada, aga madala temperatuuri tõttu võtab see kauem aega kui suvel päikeselise ja vähese niiskuse korral. Kui on miinuskraadid, siis märg pesu esialgu jäätub, moodustades tuule kaasabil huvitavaid kujundeid, kuid pesu see ei kahjusta.

Seejärel algab jää aurumine ehk sublimatsioon ja see võtab kaua aega, isegi mitu päeva, enne kui pesu on täiesti kuivaks saanud. Kui on tuult ja päikest (nagu nädala esimeses pooles), võib saada hommikul õue riputatud pesu kuivaks paari miinuskraadi juures umbes ööpäevaga.

Aga jah, kuna õhutemperatuur on talvel ikkagi madal ja suhteline niiskus enamasti suur või miinuskraadidega pesu jäätub, tuleb aega varuda kuivamiseks. Lisaks kipub pesu ka pärast piisavat ootamist niiskeks jääma, nii et tuleb järelkuivatada.

Venemaal püsinud üliintensiivne kõrgrõhkkond muutis nädala esimese poole ilma selgeks ja kargeks, ehkki tugev kagutuul püsis. Kõrgrõhkkond on nüüdseks eemaldunud itta ja niiskust lisandunud, mistõttu on ilm jälle pilves. Läheb pisut soojemaks ja arvatavasti natuke ka sajab, ent nullilähedane õhutemperatuur soosib jäite ja kiilasjää tekkimist.

Märksõnad
Tagasi üles