Euroopa Keskpank püüab rahandust elavdada

On, millele mõelda: Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde ja asepresident Luis de Guindos sisenemas pressikonverentsi ruumi pärast nõukogu eelmist koosolekut oktoobri lõpus. Foto: Foto: Sanzijana Perju/European Central Bank/Handout/epa/Scanpix

Koroonapandeemiast tingitud kriisi süvenemist kartev Euroopa Keskpank (EKP) täiendab ilmselt täna oma ergutusmeetmeid, et võimaldada riikidel hõlpsamini laenata, aidata rahal jõuda pankadest majandusringlusesse ja hoida ära euro edasine kallinemine, mis ähvardab tugiabinõud nullida.

Suurima tähelepanu all on ilmselt niinimetatud pandeemia erakorraline varaostukava. Valdav osa majandusanalüütikuid ootab tänaselt EKP nõukogu koosolekult otsust suurendada kava mahtu veel 500 miljardi euro võrra. Samuti peaks nõukogu eeldatavasti pikendama kava lõpptähtaega järgmise aasta lõpuni, mõne hinnangul aga juunini 2022.

Tegelikult nagu polegi uut abipaketti veel eriti vaja. Kevadel välja kuulutatud 1,35 triljoni eurone pakett ei hakka ammenduma, sellest on kulunud ainult veidi üle poole. Eeskätt on tegemist turuosaliste ootuste juhtimisega – Euroopa Keskpanga president Christine ​Lagarde lubas novembris, et rahastamistingimused jäävad erakordselt soodsaks niikauaks kui vaja.

Varaostukava just soodsamaks muutmisega tegelebki. Eeskätt on see mõeldud riigivõlakirjade kokkuostmiseks. Kava algmahust on alles 600 miljardit eurot. Kui lisada veel 500 miljardit eurot, siis piisab summast selleks, et osta kokku 70 protsenti võlakirjadest, mida euroala valitsused kavatsevad järgmisel aastal välja anda.