Puudega laste vanemad on jännis bürokraatiaga

Puudega lapse ema Kristiina sõnul tuleb tal nüüd ise leiutada, kuidas ja kust abi saada.  FOTO: Kristjan Teedema

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) hinnangul on viimase kahe ja poole aasta jooksul puuetega laste arv Eestis kahanenud 13 000-lt 10 000-le. Seda aga statistiliselt, sest 3000 last pole imekombel tervenenud. Kui puudega laste vanemate sõnul on põhjus selles, et sotsiaalkindlustusamet on muutnud puude määramise metoodikat, siis sotsiaalkindlustusameti kinnitusel on meetod sama, kuid hindamine on muutunud varasemast täpsemaks.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kristiina, kes kasvatab kümneaastast aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega ehk ATH-diagnoosiga last, kelle pervasiivse arenguhäirega (vastastikuse sotsiaalse mõjutamise ja suhtlemise kvalitatiivne kahjustus) on kaasnenud ka kõnepuue, selgitas, et veel paar aastat tagasi hinnati tema lapse puuet «raskeks», kuid puude korduvtaotlemisel määrati lapse puudeastmeks üllatuslikult «keskmine».

Sotsiaalkindlustusameti seisukoht aga ei peegeldanud kuidagi kodust olukorda. Lapse seisund ei olnud kuidagi paranenud. «Eks see oli mõru pill, mida neelata,» meenutas Kristiina.

10.12.2020 12.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto