Airbnb tegi võimsa börsidebüüdi

  • Airbnb aktsia hind hüppas esimesel börsipäeval 113 protsenti
  • Airbnb IPO oli plaanis juba aasta esimesel poolel
  • Airbnb esimesteks klientideks olid kolm disainikonverentsi külastajat
Ekraan Airbnb tegevjuhi Brian Chesky kujutisega ettevõtte aktsia esimesel kauplemispäeval Nasdaqi peakorteri seinal.  FOTO: CARLO ALLEGRI/REUTERS

Kodumajutusplatvormi Airbnb neljapäevane börsidebüüt oli nii võimas, et tuletas paljudele meelde 1990. aastate tehnoloogiamulli aegseid aktsiate avalikke esmapakkumisi (IPO) ja neile järgnevaid esimesi kauplemispäevi, mil aktsiahinnad võisid hüpata mitukümmend või isegi mitusada protsenti.

Airbnb aktsia hind hüppas kauplemise esimestel minutitel Nasdaqil üle kahe korra, 146 dollarini; väärtpaberi esmaemissiooni märkimishind oli 68 dollarit. Sulgemishinnaks kujunes veidi madalam 144,71 dollarit, mis tähendas aktsia 112,8-protsendilist tõusu. Ettevõtte turuväärtuseks kujunes börsipäeva lõpuks 100,7 miljardit dollarit, mis on suurem kui tuntud hotellikettide Marriott International, Hilton World­wide ja Hyatt Hotels turuväärtus kokku, kirjutab The Wall Street Journal.

Airbnb aktsia hind hüppas kauplemise esimestel minutitel Nasdaqil üle kahe korra, 146 dollarini; väärtpaberi esmaemissiooni märkimishind oli 68 dollarit. Sulgemishinnaks kujunes veidi madalam 144,71 dollarit, mis tähendas aktsia 112,8-protsendilist tõusu.

Ettevõtte turuväärtuseks kujunes börsipäeva lõpuks 100,7 miljardit dollarit, mis on suurem kui tuntud hotellikettide Marriott International, Hilton World­wide ja Hyatt Hotels turuväärtus kokku, kirjutab The Wall Street Journal.

Esimese päeva hüpe

Juba Airbnb aktsiate avalik esmapakkumine osutus edukamaks, kui ettevõte ja emissiooni nõustajad olid lootnud. Aktsiamüügi lõpphinnaks kujunes 68 dollarit aktsialt, mis oli esialgsest pakkumisvahemikust (56 kuni 60 dollarit) märkimisväärselt kõrgem. See tegi ettevõtte väärtuseks 47 miljardit dollarit.

Kui Airbnb juhid eelmisel nädalal investoritele ettevõtte tutvustamist (roadshow) alustasid, sai peagi selgeks, et pakkumise esimene hinnavahemik, 44–50 dollarit, on ilmselgelt liiga madal, mistõttu pakkumise ajal hinnakoridori tõsteti. Nagu selgus, oli ka see liiga madal, ja liiga madalaks jäi ka pakkumise lõplik hind.

Airbnb börsile minek on särav kulminatsioon turismiäri väga raskele aastale, kus koroonaviirus põhjustas reisimise järsu vähenemise, mistõttu pidid nii Airbnb kui ka kümned tuhanded ettevõtted – lennukompaniid, reisifirmad, hotelliketid – kulud põhjalikult üle vaatama.

«Kui sa elad üle globaalse pandeemia, mis lõpetab globaalse reisimise, suudad üle elada ükskõik mille,» ütles riskikapitalifondi Sequoia Capital partner Alfred Lin, kes on Airbnb nõukogu liige ja varajase staadiumi investor.

Airbnb edukale börsidebüüdile aitas kaasa ka väga soodne IPO-turg. Päev varem börsidebüüdi teinud logistikaplatvormi DoorDash aktsia hind hüppas esimesel kauplemispäeval 85,8 protsenti, 189,51 dollarini.

Sel aastal on USA börsidelt kaasatud kokku 155 miljardit dollarit, mis ületab eelmise, 1999. aasta internetibuumi rekordi (107 miljardit). Airbnb kaasas 3,5 miljardit dollarit.

Airbnb käibekasv. FOTO: FOTO: Pm

Esialgu plaanis Airbnb­ minna börsile juba aasta esimesel poolel, aga siis tabas maailma koroonaviiruse pandeemia, mis tõi kaasa broneeringute massilise äraütlemise nii USAs, Aasias kui ka Euroopas. Ettevõtte ellujäämiseks kaasas tegevjuht Brian Chesky miljard dollarit aktsiakapitali, laskis lahti umbes veerandi personalist ning loobus kõrvaltegevustest. Lisaks aktsiakapitali kaasamisele laenas ettevõte veel miljard dollarit.

Kolmandas kvartalis tulemused tänu kulude kahanemisele ja kohalike ööbimiste arvu üllatuslikule kasvule paranesid. Näiteks augustis tehti pooled Airbnb broneeringud inimeste poolt, kes elasid ööbimiskohale lähemal kui 500 kilomeetrit. Kolmandas kvartalis teenis ettevõte 219 miljonit dollarit kasumit.

Airbnb sai alguse 2007. aasta oktoobris, kui ettevõtte asutajad, endised koolivennad ja toanaabrid Brian Chesky ja Joe Gebbia kolisid San Franciscosse ning tulid mõttele panna elutoa põrandale õhkmadratsid ja muuta see bed and breakfast’i (B&B) tüüpi öömajaks. Järgmise aasta veebruaris liitus nendega Chesky endine toanaaber Nathan Blecharczyk ning kolmikust moodustus ettevõte, mis sai nimeks AirBed & Breakfast.

Endiselt iduettevõte

Nad ehitasid veebilehe, mille kaudu pakkusid lühiajalist öömaja ja hommikusööki nendele, kel ei õnnestunud San Francisco ülekuumenenud turul hotellikohta reserveerida. Internetileht Airbedand­breakfast.com avati ametlikult 2008. aastal ning esimesed kasutajad olid kolm San Francisco disainikonverentsil osalejat.

2009. aasta märtsis lühendas ettevõte nime Airbnb.com-iks ning kaasas samal aastal varajase staadiumi investoriks riskikapitalifondi Sequoia Capital.

Paar aastat hiljem laienes ettevõte välisturgudele, avades harukontorid Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Venemaal ja Brasiilias.

Airbnb teenib raha teenustasudest, mida maksavad nii broneerijad kui ka ööbimiskohtade omanikud. Olenevalt broneeringu suurusest peavad teenuse kasutajad maksma tasu, mis enamasti jääb alla 14,2 protsendi broneeringu maksumusest. Kallimate broneeringute tegijatele on tasu väiksem.

Ööbimiskohtade omanikud peavad külaliste maksete käitlemiskulude kompenseerimiseks maksma kolm protsenti broneeringu maksumusest.

Ehkki Airbnb näol on tegemist väga eduka, senist reisimismudelit purustava ettevõttega, on ka riskid suured. Linnad, teiste hulgas ka Tallinn, kavatsevad kehtestada lühiajalistele üürijatele rangemad reeglid. Pealegi ei tea praegu mitte keegi, milline pandeemiajärgne reisimine olema hakkab.

Bloomberg kirjutab, et turismis ei pruugi taastuda pandeemiaeelne seis, sest inimesed on muutunud reisimise suhtes kartlikumaks ja see võib Airbnb ärile halvasti mõjuda.

Ehkki nüüd börsil, on Airbnb endiselt iduettevõte, mis on seni veel rohkem orienteeritud kasvule kui kasumiteenimisele, mistõttu tekib küsimus, kas ettevõttel on kasvuks piisavalt ruumi.

Reisiteenuste suur eripära võrreldes teiste veebiteenustega on see, et väga paljud inimesed, kes kasutavad internetti, kasutavad ka online-reisiteenuseid. Bloombergi analüüsist selgub, et üle 50 protsendi internetikasutajatest on kasutanud ka online-reisiteenuseid, ja see näitaja aina suureneb.

11.12.2020 14.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto