Varro Vooglaid: «vihakõne» kriminaliseerimine oleks ränk rünnak sõnavabaduse vastu

Kes otsustab, millised avalikud väljaütlemised arvatakse kuritegelikuks, millised mitte. Pildil president Kersti Kaljulaid sõnavabadust rõhutava pusaga Riigikogus. FOTO: Mihkel Maripuu

Euroopa Liidu nõudmine, et Eesti laiendaks «vihakõne» keeldu ja kehtestaks seeläbi ideoloogilised kuriteokoosseisud, kujutab endast tõsist rünnakut sõnavabaduse vastu, kirjutab SAPTK juhataja Varro Vooglaid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sõnavabadust on pikka aega peetud üheks peamiseks ühiskondade vabaduse ja demokraatlikkuse näitajaks. Kuigi tavaliselt seostatakse sõnavabaduse mahasurumist diktatuuridega, nagu Põhja-Korea või Saudi Araabia, on paraku võimatu eitada, et ka Euroopas teeb sõnavabadus juba pikemat aega vähikäiku. Euroopa Liidu keskvõim nõuab liikmesriikidelt «vihakõne» kriminaliseerimise näol justkui uute blasfeemiakeeldude kehtestamist, mis võimaldaks ideoloogiliselt lubamatuks arvatud avalikke seisukohaväljendusi vaigistada.

Seni on Eesti suutnud neid nõudmisi tõrjuda, ent nüüd kasvatab keskvõim survet. Nimelt algatas Euroopa Komisjon hiljuti Eesti suhtes «vihakõne» ebapiisava kriminaliseerimise pärast rikkumismenetluse. Reformierakond andis seepeale parlamendi menetlusse eelnõu, mille vastuvõtmisega rahuldataks Euroopa Liidu nõudmised ja isegi ületataks need.

12.12.2020 15.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto