Juhtkiri ⟩ Referendumi lävepakk

  • Abielureferendumi eelnõu läheb tõenäoliselt teisele lugemisele
  • Opositsioonil on võimalus muudatusettepanekuid esitada
  • Tihedas vastasseisus on omad võitjad ja kaotajad
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Täna tuleb riigikogus esimesele lugemisele abielureferendumi seaduseelnõu, millega soovitakse anda ametlik käik ­rahvahääletuse korraldamisele. Rahvalt ­soovitakse teada, kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Kuigi koalitsioonierakondades on ­esile kerkinud teisitimõtlejaid, kes ei pea ­õigeks referendumi korraldamist, ei jää see ettevõtmine tõenäoliselt häältesaagi taha ning kõik asjaosalised valmistuvad juba teiseks lugemiseks.

Varem oleme Postimehes kirjutanud, et sellel päeval ehk 14. detsembril toimub esimene tõsine laupkokkupõrge eri maailmavaadete vahel. Õigemini on see hetk, kus selguvad esimesed jõujooned, kuidas üks või teine riigikogu liige hääletaks, kui küsimus esimest korda parlamendis päevakorda tuleks.

Palju on spekuleeritud võimalike teisitimõtlejate nimekirjaga, kes otsustaval momendil ­võimuerakondade seisukohast taganevad ning asuvad sarnaselt opositsiooniga kritiseerima ühiskonda lõhestavat referendumit. Paljud neist on oma seisukoha ka jõuliselt välja öelnud, kuid lõplik tõde selgub ikkagi siis, kui vajutatakse hääletusnupule. Näiteks Kalev Kallo asemel riigikokku läinud Imre Sooäär on öelnud, et ei toeta praeguse küsimuse sõnastuse tõttu referendumi läbiviimist. Ometi on tema sõnavõtt tekitanud palju segadust teiste liberaalsete mõtlejate seas, kes ei oska hinnata, kuidas värske seadusandja ikkagi hääletada kavatseb.

Kui eelnõu jõuab teisele lugemisele riigikogus, siis avaneb opositsioonil võimalus esitada muudatusettepanekuid ja venitada tänu vaheaegade võtmisele terve seadusandliku protsessi kulgu. See on kurnav nii opositsioonile kui ka koalitsioonile. Iseasi on, kuidas muutub sellest rahva meelsus, kes peab seetõttu veel pikalt kuulama poliitikute moraalitsemist perekonna väärtustest, homode õigustest ja muust, mis seotud kevadel plaanitava rahvaküsitlusega.

Kuigi valitsuserakondade sees on sisemisi pingeid ja eriarvamusi, näitavad märgid, et abielureferendumi eelnõu ei piirdu esimese lugemisega riigikogus, vaid liigub sealt edasi.

5

Ent kevad on kaugel ja inimesi valdavad praegusel ajal teistsugused mured kui see, kas samasoolised võivad abielluda või mitte. Koroonaviirusega nakatunuid tuleb Eestis iga päev mühinal juurde, haiglate täitumus võib jõulude ajal jõuda kriitilise piirini ning paljud ootavad kannatamatult oma esimest vaktsiinidoosi, mis riskirühma mitte kuuluvatele inimestele võib kättesaadav olla alles mitme kuu pärast.

Saja ühe piires arvutamise asemel peaksid erakonnad tõsiselt mõtlema selle peale, et kui abielu üle jauramine venib ühiskonna jaoks niigi tundlikul ajal pikale, siis võib see ­teistpidi teha karuteene erakondade toetusreitingule. Ajaliselt veniv ­kaevikusõda võib näiteks üha enam morjendada Keskerakonna liberaalse tiiva valijaid või siis tekitab veel suurema lõhe Isamaa sees, kus pead tõstab ­uuendusmeelsem jõud.

Ehkki valitsuserakondade sees on sisemisi pingeid ja eriarvamusi, näitavad märgid, et abielureferendumi eelnõu ei piirdu esimese lugemisega riigikogus, vaid liigub sealt edasi. Tihedas vastasseisus on omad võitjad ja kaotajad, kuid need ei selgu erakondadevahelises dialoogis. Jämedam köis on jäänud rahva kätte, kes annab tegeliku hinnangu küsimuse all olevale vaidlusele kas rahvahääletusel või siis erakondade toetusreitinguid kõigutades.

12.12.2020 15.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto