Suletud Narvas muretsetakse rahata jäämise pärast

Päev enne rangete piirangute rakendumist lõbutseti nii ööklubi Geneva sees kui ka ees. Foto: Sander Ilvest

On reede, 11. detsembri pärastlõuna. Mustav maantee, mis viib Tallinnast Ida-Virumaale, on tühi; vaid aeg-ajalt kihutab vastu mõni üksik lõõmavil esituledega sõiduk. On alles pärastlõuna, kell pole veel viiski, kuid pimedus Eesti kõige õnnetuma maakonna kohal näib südaöine. Kui päike laupäeval taas tõuseb, on valitsuse kehtestatud koroonapiirangud jõusse astunud ning elu Ida-Virumaal senisestki hulga vaiksem ja vaesem. Seda vähemalt kolmeks nädalaks ehk kuni 3. jaanuarini, ent kõik, kellega Ida-Eestis rääkisin, usuvad piiranguid kestvat palju pikema aja.

Kas mäletate veel suve, mil Eestis oli mure, kui viimase kahe nädala koroonaviirusega nakatumuse näitaja 100 000 elaniku kohta läks üle kaheksa, mille toona oli seadnud piiranguteta reisimise ülemmääraks ettevaatlik naaberriik Soome?

Nädalapäevad tagasi oli koroonaviirusega nakatumuse näitaja Ida-Virumaal 978,7 ehk üle saja korra kõrgem sellest, mille pärast valutasime südant südasuvel! Võib olla üsna kindel, et nüüd on Ida-Virumaa näitaja üle tuhande ning täpsel arvul, liiatigi komakohtadel, pole enam suurt tähtsust.

Ida-Virumaa on Euroopa pandeemilisel kaardil kõige tumedam laik koos Luksemburgi, Horvaatia, Leedu ja Sloveeniaga, kuid kummatigi ei leia Narva-Jõesuusse jõudes eest paanikat. Vastupidi, õhtu on nii vaikne, et läbi külma talveõhu kostab ära kauge auto sõiduhääl.