Annela Anger-Kraavi: Eesti suurimad kliimaväljakutsed

Annela Anger-Kraavi. FOTO: Erakogu

Kliimasoojenemise piiramiseks on teha veel palju, kirjutab Cambridge’i ülikooli kliimamuutuste poliitika ja majanduse teadusdirektor Annela Anger-Kraavi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Laupäeval möödub viis aastat ÜRO Kliimakonventsiooni Pariisi leppe sõlmimisest, millega riigid leppisid kokku inimtekkelise kliimasoojenemise piiramises. Kliimamuutustest on Eesti meedias juttu olnud viimasel paaril aastal rohkem kui kunagi varem ning noorte kliimaprotestid leidsid oma igareedese koha Toompeal. Aga kui tegudele mõelda, siis mille üle tasub meil uhke olla ning kus tuleks veelgi pingutada?

Tihti pannakse ühte patta kliimamuutused, plast ookeanis, prügi metsa all, mage vesi, väljasurevad loomad ja linnud ning paljud muud keskkonnaprobleemid. Prahi koristamine mererannas ja metsa all, plastpudelite sorteerimine ning plastikkõrtest loobumine on kahtlemata olulised, aga kliimamuutuste puhul on ikkagi tegemist märksa mastaapsema probleemiga. Eesti kliima on keskkonnaagentuuri andmetel soojenenud juba rohkem kui kaks korda maailma keskmisest enam ja järjestikused lumevabad talved on selle kinnituseks. Kliimamuutused on kohal, need on piirideülesed ja inimkonnal tuleb leida võimalusi kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja sidumiseks. Igaühel on siin täita oma osa.

14.12.2020 16.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto