K, 29.06.2022

Juhtkiri ⟩ Jagelemine vaktsiinivabriku väravas

Postimees
Jagelemine vaktsiinivabriku väravas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Vaktsineerimise ümber valitseb segadus
  • Esimeste tarnete aeg ja kogus on määrav
  • Riigi valmisoleku teadasaamine on oluline

Sellega, kui suure hulga vaktsiini saab Eesti esimes(t)e tarne(te)ga, on segadust ja vaidlusi. Avalikkusele pole veel näidatud, et terviseameti kesklaos on tõepoolest olemas ja töötavad erakordset külma hoidvad külmkapid. Euroopa ravimiamet on oma otsustamisega jäänud maha nii inglastest kui ameeriklastest, ent vastav komisjon koguneb otsustamiseks järgmisel esmaspäeval – nädal varem, kui algul planeeritud oli.

Postimehe allikate sõnul pakkus ravimitootja Pfizer Eestile eelmisel nädalal esimeseks saadetiseks ootamatult väikest hulka vaktsiinidoose. Loomulikult on tegemist globaalse võidujooksu järjekordse etapiga. Iga päev maksab. Kriitilise tähtsusega on just esimeste tarnete aeg ja suurus. Neist sõltub meie haiglate ja teiste raviasutuste töövõime. Sellest sõltuvad omakorda koroonapiirangud ning lõpuks kasu/kahju majandusele. Kiirus on tähtis. Sellepärast küsime näha ka terviseameti külmkappe ja muudki, et olla veendunud: siin väikeses Eestis ei venitata ühtegi päeva mõne tehnilise apsu, poliitikute otsustamatuse või asjatu bürokraatliku takistuse pärast.

Tillukesel Eestil on loomulikult kasu sellest, et osaleme Euroopa Liidu ühishangetel ja kokku on lepitud vaktsiinide jaotamise kava. Tegelikkus näitab järjekordselt aga ka seda, et iga päev on vaja olla valmis ootamatuteks halbadeks üllatusteks tarnijatelt, karmideks läbirääkimisteks ja Eesti huvide eest seismiseks.

Ameeriklaste ravimiamet FDA on BioNTechi ja Pfizeri vaktsiinile juba kasutusloa andnud. Nii teisel pool Atlandit kui Britannias on kuulsusteks saanud need daamid, kellele anti esimene vaktsiinidoos. Igal pool kinnitatakse, et mingeid järeleandmisi ohutuses pole tehtud. Sisuliselt sama rõhutab oma eilses teates ka Euroopa ravimiamet. Kasutusloa andmine eeldab nii ravimiohutuse jälgimise kui õiguslike vaidluste lahendamise plaane. Mõlemad pooled on tähtsad: nii kiirus kui ohutus ja õiguslik selgus. Kui kõik läheb hästi, peaks esimene vaktsiinitarne olema Eestis juba enne aasta lõppu.

Kriitilise tähtsusega on just esimeste tarnete aeg ja suurus. Neist sõltub meie haiglate töövõime, sellest omakorda koroonapiirangud ning lõpuks kasu/kahju majandusele.

Seda vaktsiinide jaotamist on nimetatud inimkonna ajaloos enneolematult keerukaks logistiliseks operatsiooniks. Väikese Eesti jaoks on oluline, et terviseameti kesklao uued külmkapid oleks järgmise nädala lõpuks valmis vaktsiine vastu võtma, et neid saaks jaotama hakata.

Eile üle kinnitatud vaktsineerimise üldine järjekord on selge ja loogiline. Koroonapiirangute eesmärk on olnud ja on ka praegu vältida olukorda, kus haiglad ei saa oma tööga enam hakkama. On selge, et ka vaktsineerimise järjekord lähtub vägagi pragmaatiliselt just eesmärgist hoida tervishoiusüsteemi töövõimet ja vältida ülekoormust. Esmalt saavad vaktsiini raviasutuste töötajad, siis hooldekodude töötajad jne. Ühiskonna ja riigi seisukohalt pole sellele vaatele mitte midagi ette heita. Teiste riikide lahendused erinevad Eesti kavast detailides, mitte põhilise eesmärgi poolest.

Mida tähendab see iga inimese ja perekonna jaoks? Seda, et igaühel tuleb ikkagi käsi pesta ja muid kohaseid abinõusid tarvitada. Riiklikud kavad tegelevad suurte hulkadega, statistikaga, süsteemi kui terviku hoidmisega, mitte iga Jüri ja Mari ohutusega eraldi.

Märksõnad
Tagasi üles