Esimene vaktsiinitarne võib jääda oodatust väiksemaks

  • Riik avalikustas vaktsiinikava
  • Esimesi vaktsiinidoose on Eestisse oodata jaanuaris
  • Eesti esimene vaktsiinitarne võib jääda aga soovitust palju väiksemaks
ELi ravimiamet on lubanud teha otsuse müügiloa väljastamise kohta võimalikult kiiresti, kuid rõhutab, et peab olema veendunud vaktsiini kvaliteedis, ohutuses, tõhususes ja kasus. FOTO: Sander Ilvest

Valitsus avalikustas eile mitme kuu jooksul koostatud vaktsineerimiskava. Kuigi täpseid koguseid ega kuupäevi ei julgetud välja öelda, on esimesi vaktsiinidoose oodata jaanuari alguseks, kuid riskigruppide kaitsepookimiseni võidakse jõuda alles kevadel.

​Esimesena võiks Eestisse jõuda Pfizeri ja BioNTechi koroonavaktsiin. Euroopa ravimiameti koosolek on plaanitud 21. detsembrile ja siis peaks tulema ka vastus küsimusele, kas vaktsiin saab müügiloa või mitte.

«Esimesed müügiloa heakskiidud võiksid saabuda aastavahetusel ning tarned saabuksid Eestisse jaanuaris,» lausus sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond).

​Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse sõnul ei olda aga kindlad, millal see võiks juhtuda. «Me ei tea, mis on see kuupäev. Teame, et esimene tarne tuleb lepingujärgselt kolme päeva jooksul pärast müügiloa andmist,» selgitas Jesse.

Postimehele teadaolevalt on tekkinud küsimärgid, kas Pfizer lubadustest kinni peab. Jesse sõnul tema sellest ei tea. «Teiste tootjatega ei ole protsessid nii kaugele veel jõudnud, et rääkida konkreetselt esimesest [vaktsiini]tarnest,» lisas ta.

Vähe selgust

Reedel pidas sotsiaalministeerium läbirääkimisi ühe ravimitootjaga, keda ei nimetatud. Esimeseks tarneks pakuti 10 000 doosi, aga ministeerium ei olnud sellega rahul. Kokkuleppele jõuti 40 000 doosis.

​Jesse toonitas, et esimene tarne peaks olema võimalikult suur – nii saaks alustada eesliinitöötajate vaktsineerimisega. «Niipea kui meil on lõplikud kinnitused, saame välja anda kuupäevalisi teateid,» lisas ta.

​Kiige sõnul peaks jaanuaris olema Eestis 200 000 doosi kokku 100 000 inimesele, sest kaitsesüsti tehakse ühele inimesele kaks korda.

Esimestena saavad vaktsiini eesliinitöötajad, siis perearstid ja seejärel riskirühmad ning lõpuks kõik soovijad. Kiik ei tahtnud spekuleerida, et kui esimesed doosid jäävad planeeritust väiksemaks, siis millised haiglad on eelisjärjekorras.

​Kui aga juhtub nii, et kui esimesed doosid ei kata kõikide arstide vaktsiinivõimalusi, saavad vaktsiini need, kes puutuvad Covid-19 haigetega kokku. Eelistatud on need meedikud, kes kuuluvad riskirühma. 2019. aasta lõpu seisuga oli tervishoiutöötajaid Eestis 24 740.

Vaktsineerimisest andsid eile ülevaate (paremalt): sotsiaalminister Tanel Kiik, immunoprofülaktika eksperdikomisjoni liige Marje Oona, ravimiameti bioloogiliste preparaatide osakonna juhataja Triin Suvi, sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse.  FOTO: Sander Ilvest

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ütles, et neil on töötajate vaktsineerimise plaan olemas, samuti vastav personal. On olemas ka vajalikud vahendid ja seadmed piiratud koguse vaktsiini säilitamiseks nii lühiajaliselt kui ka pikaajaliselt.

«Vaktsineerimine on kõigile meie töötajatele kättesaadav, kuid kehtiva õiguse kohaselt ei ole vaktsineerimine kohustuslik, seega see on iga inimese otsus,» lisas Peedu.

Haigla valmistub koroona vastu vaktsineerimiseks, esmajärjekorras on PERHi töötajad. Haigla tegeleb ka sellega, et olla valmis teiste vaktsineerimiseks. «Meie logistikaüksus on kaasatud sotsiaalministeeriumi vaktsineerimise juhtrühma panustamaks ka üleriiklikku vaktsineerimistegevusse,» lisas Peedu.

Tartu Ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktori Matti Maimetsa sõnul on haigla valmis nii töötajate kui ka patsientide vaktsineerimiseks. Sellega tegelevad töötajad, kes vaktsineerivad ka gripi vastu.

«Vaktsiini hoiustamise koht on kliinikumis olemas, kuid puudub teadmine, milline vaktsiin täpselt saabub,» selgitas Maimets. Vaktsineerimiseks ei võeta ekstra vaba päeva. «Vaktsineerimise läbiviimiseks koostatakse nimekirjad ja graafikud,» ütles ta.

Pärnu haigla koostab oma vaktsineerimiskava vastavalt terviseameti juhtnööridele. Haigla on end varustanud vaktsineerimiseks vajalike vahenditega.

«Meil on haiglas olemas brigaadid, kes on läbinud vaktsineerimiseks vajalikud koolitused ja on valmis vaktsineerima. Küsimus varustuse (vatt, süstlad ja hoiustamine) kohta ei ole asjakohane – enamikul haiglatel on olemas vastav võimekus,» pareeris Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) infektsioonikontrolli arst Aino Rõõm Postimehe küsimust.

Esimesena saavad vaktsiini eesliinitöötajad, siis perearstid ja seejärel riskirühmad ning lõpuks kõik soovijad.

1

ITK ootab esmalt ametlikku vastust ning alles siis saab haigla koostada kava. «Brigaadide arv ja vaktsineerimise maht sõltub konkreetse vaktsiini tingimustest, näiteks kui kaua vaktsiin toatemperatuuril või tavakülmkapis säilib,» selgitas Rõõm, lisades, et vaktsineerimisgraafikud tehakse konkreetse vaktsiini konkreetsete andmete põhjal.

Kuressaare haigla juhatuse liikme Edward Laane sõnul teeb haigla ettevalmistusi, kuid esmalt on vaja ära oodata müügiluba. «Käesoleval hetkel ei ole Euroopa Liidus ühtegi koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastast vaktsiini heaks kiidetud,» toonitas Laane.

Kuna Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku ambulatooriumis tegeletakse vaktsineerimisega iga päev, on seal piisavalt personali, kes on vastavalt koolitatud ja hakkab ka vaktsineerimisi läbi viima. LTKH teatas, et kui vaktsiin on olemas, siis pannakse paika kindlad kuupäevad töötajate vaktsineerimiseks. Ometi toonitas haigla, et vaktsineerimispersonal ei saa oma põhitööd selleks ajaks kõrvale jätta, kuid haigla saab korraldada oma tegevust nii, et töötajate vaktsineerimine saaks tehtud võimalikult kiiresti.

Perearst otsustab

Kui arstid on koroonavaktsiini saanud, saavad järgmisena vaktsiinisüsti perearstid. Mullu oli Eestis 929 perearsti. Seejärel saavad vaktsiini riskirühmad.

Kui Eestisse jõuab suurem kogus vaktsiini ja kui eesliinitöötajad on vaktsineeritud, saavad perearstid hakata vastavalt vajadusele esitama vaktsiinitellimusi. «Meil on teada üldine riskirühmade nimekiri, aga teame, et mida vanem on inimene – eriti kui ta on diabeetik –, seda suuremasse riskirühma ta kuulub,» lausus perearst Marje Oona. Ta lisas, et iga perearst otsustab ise, kes saab vaktsiini. Seda ei reguleeri kõrgemalt mitte keegi.

Terviseamet korraldab vaktsiini transpordi ja selle eelneva hoiustamise. «Leping näeb ette, et vaktsiinitootja tagab vaktsiinide transpordi terviseameti kesklattu, seega vaktsiinide ohutu transpordi eest vastutab vaktsiinitootja. Tarne vastuvõtmisel kontrollitakse kaup üle,» sõnas sotsiaalminister Kiik.

​​​Sotsiaalministeeriumi andmetel on riskirühmadesse kuuluvaid inimesi ligi 260 000. Kuna vaktsiin saabub Eestisse hajutatult, ei saa Oona sõnul n-ö vaktsineerimispäevi tekkida. «Töö tuleb ikka ära teha ja eks iga vaktsineerimine ole lisatöö,» lausus ta. Tema sõnul arutatakse igas perearstikeskuses läbi, kuidas nad vaktsineerima hakkavad – keskustes on perearstide ja riskirühma kuuluvate patsientide hulk erinev, samuti ei tooda vaktsiini korraga kohale.

Vaktsineerimise eelisjärjekorda kuuluvad ka hoolekande asutuste töötajad ja elanikud, neid on ligi 25 000. Oona sõnul on enamikus hoolekandeasutustes tervishoiutöötajad, kes võivad vaktsineerida. Mujal vaktsineerivad hooldekodu elanikke perearstid.

Perearstid saavad vaktsiini kätte koos nõelte ja vatitupsudega. «Terviseametis on praegu olemas 41 000 nõela vaktsiini lahustamiseks, 50 000 nõela süstimiseks,» luges Jesse ette.

​Pfizeri vaktsiini saab transportida ja säilitada –70 kraadi juures, mistõttu tellis terviseamet vastavad külmutusseadmed, mis on juba Eestisse jõudnud. «Need tuleb korrektselt paigaldada terviseameti ruumidesse. Kõik ettevalmistustööd saavad tehtud enne jõule. Oleme ajagraafikus ja natuke sellest eest,» lausus minister.

Milliste ravimifirmade koroonavaktsiine Eestisse oodatakse?

  • ​ELi ühises vaktsiiniportfellis on seitse vaktsiinikandidaati. Euroopa Komisjon on sõlminud 11.12.2020 seisuga eelostulepingud (eelostuleping tähendab, et vaktsiini valmimisel ehk kõikide testide läbimisel ja müügiloa saamisel peab tootja tagama eelisjärjekorras vaktsiini tarnimise) järgmiste vaktsiinitootjatega: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.
  • Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul, ülejäänud eelostulepingutega on Eesti ühinenud. EL liikmesriikideni ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping. Mitme liikmesriigi soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.
  • Eestile on planeeritud: AstraZeneca eelostulepingust 1 330 000 doosi, Jannsen Pharmaceutica NV eelostulepingust 300 000 vaktsiinikuuri, Pfizer/BioNTech eelostulepingust 603 876 doosi.
15.12.2020 17.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto