Suur küsitlus: mida panete pühadelauale?

Tänavu tulevad jõulud teisiti, ent see ei tähenda, et jõululaud ei võiks uhke olla.  FOTO: Marina Pushkar

Tänavu tulevad jõulud teisiti, ent see ei tähenda, et jõululaud ei võiks rikkalik olla. Maa Elu uuris eri valdkondade inimestelt, missugused on nende jõulutraditsioonid ja mida pühadelauale pannakse.

Herling Mesi. FOTO: Tiit Efert

Herling Mesi,

Mesi tare kodumaja perenaine

Meie pere jõulutraditsiooniks on kujunenud jõuluõhtu meie enda Varnja kodus ehitud jõulukuuse, suitsusauna ja rikkalikult kaetud jõululauaga.

Meie kodus on ehe vana Vene ahi, mis on kindlasti jõulude ajal tähtsaimal kohal. Kõik soojad toidud tulevad Vene ahjust – nii ahjukartulid, seapraad, kapsad kui ka verivorstid. Vene ahi annab toidule eriliselt hea maitse.

Laual peab kindlasti olema endaküpsetatud leib, sült, pasteet, rulaad ning juba varakult varutud hoidised – hapukurgid, kõrvitsad, seened, marineeritud küüslaugud, pohlamoos, mahlad.

Abikaasa valmistab eriti hea kohaliku retsepti järgi Varn­ja soo jõhvikatest kisselli ning kõrvale koogid ja pirukad. Külmlauale suitsuvorstid oleme lasknud ise kohalikul vorstimehel teha ja juustudest eelistame Eesti juustu. Kuigi peale vaadates on meie laud üsnagi traditsiooniline, siis Peipsi nüansi annab just meie Vene ahi.

Meie pere jaoks on järjest tähtsamaks muutunud toidu päritolu ja retseptid, mida kasutame. Peipsi Toidu võrgustiku liikmena ja Mesi Tare kodumaja pererahvana oleme Peipsi ääres elamisest saati oma keldri ja külmkapi varusid ise kasvatanud, püüdnud ja sisse teinud nii palju kui võimalik. Kui ise kasvatada ei jõua, siis hankinud tooraine naabritelt ja naaberkülade inimestelt. Kuna meie ettevõtluses ka on toit tähtsal kohal, siis me ei saa pakkuda külalistele seda, millesse ise ei usu või mida ise ei söö.

Tänavu jõuluajal meie enda pere jõulutraditsioon ei muutu, saame ikka koos lastega hoida meie pere traditsiooni. Kas abikaasa vanemate juurde minna saame, oleneb viiruse levikust ja olukorrast riigis.

Mesi Tare pererahva piparkoogitegu 2017. aastal. Taamal paistab Vene ahi, mis annab selle pere jõulutoitudele erilise meki. FOTO: Eelika Liping
Anne Luik. FOTO: Margus Ansu

Anne Luik,

Eesti Maaülikooli emeriitprofessor, mahepõllumajanduse spetsialist

Oleme maal ja väga traditsioonilised. Jõulutoidud on kõik enda tehtud ja mahedad. Oma aia köögiviljad ehedalt ja salatitena. Kõrvitsaid oli meil tänavu lausa 14, jätkub endale ja sõpradele. Seened on korjatud oma metsast, laual nii soolas kui ka marineerituna. Pohlad, millest moosi keetsime, on samuti oma metsast.

Mahe jõulukesik kasvab veel sõprade juures, sealt saame osised nii jõuluprae, süldi kui pasteedi tegemiseks. Igal juhul on laual vähemalt üheksa rooga.

Igal juhul on laual vähemalt üheksa rooga. 

1

Pojapojad Paul ja Teodor on suurepärased piparkoogimeistrid. Poisid, kes elavad küll linnas, aga on sageli maal, on väga metsalembesed ning valivad meie metsast välja jõulupuu, mis ühest küljest kahar ja kaunis, teine pool aga suure puu alla surutuna kehvavõitu. Nii sobitub see tuppa raamaturiiuli vastu. Metsas sel puul suureks kasvamiseks perspektiivi väga poleks, aga jõulurõõmu toob küll.

Jõululauas olemegi koos poja perega. Kindlasti on laud kaetud haruldusega – minu vanaema heegeldatud valgete roosidega laudlinaga.

Rita-Anette Kohava. FOTO: Erakogu

Rita-Anette Kohava,

jahimees ja vibujahi eestvedaja

Jõululaupäeva veedame mehe vanemate juures Palmses, kus laud kaetakse klassikaliselt – mõnusalt pekise seaprae, kapsa ja kartuliga.

Magustoiduks teeb mehe­ema veidi moodsama ülimaitsva toorjuustumagustoidu metsmaasika või vaarika toormoosi ja küpsisepuruga.

Mehega omalt poolt panustame jõululauale endakütitud suitsutatud metskitsekintsuga ning mõne suitsuvorsti ja konserviga.

Olen üha rohkem õppinud hindama jahilt saadud liha, seetõttu leidnud ennast endalegi üllatuseks üha rohkem kokandusse süvenemast ja köögis toimetamast.

Ka sel aastal loodame, kui olukord vähegi lubab, ühise laua taha istuda.

Jüri Laur. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Jüri Laur,

aasta talu tiitli pälvinud Möldri talu peremees

Jõuluaeg Möldri talus on täiesti tavapärane, oma metsast toodud kuuse ehtimise ja maja kaunistamisega.

Saja-aastase ajalooga talus on kasvanud mitu põlve inimesi. Jõululaupäeval leiavad tee kodutallu minu vennad, tädid ja onud oma peredega. Ema katab laua alati 10–20 inimesele, sel aastal ilmselt küll teisiti.

Jõulutoidud on traditsioonilised: kodune sült, pasteet, verivorst ja seapraad. Tihti ka küülikuliha. Alati eelistame eestimaist toitu.

Meie pere traditsioonidest ei puudu ka jõuluvana, kes on igal aastal lahkeks osutunud ja peab kõiki meeles. Kunagi ei jää ka kalmistul käimata.

Mare Mätas. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Mare Mätas,

Kihnu reisijuht

Kihnu jõululaual peab olema nii liha kui kala. Toiduvarumine algab aegsasti ja esimene samm on õlletegu, toiduvalmistamine algab paar päeva enne ja sinna hulka kuulub tavaliselt lihapirukate, süldi, pasteedi ja mõnes peres veel tanguvorstide tegemine. Loomulikult tehakse leiba, saia ja muid küpsetisi.

Enne jõulu soovitakse ikka kala püüda ja rohket kalasaaki, et laual oleks värsket forelli ja siiga ja teisi kalatoite. Kui kalasaak on hea, tehakse jõuludeks ka suitsukala. Meie suitsutame lisaks angerjale tavaliselt ka liha, sageli ühe lambajala jõuludeks ära.

Igas peres tehakse enne jõulu palju süüa, et oleks, millega ka külalisi kostitada. Kuidas sel aastal on, näitab aeg. Loodame, et jõuluaegne laste kojutulek ja perede kokkusaamine jätab Kihnu terveks.

Erik Orgu. FOTO: Sander Ilvest

Erik Orgu,

toitumisnõustaja

Jõululauale on mul plaanis teha röstitud bataadipüree ja mee-sinepi ahjukana ning kõrvale tuleb kindlasti värske salat.

Aga ülejäänud toidud on ka mulle üllatus, sest kõik teevad omaloomingut, mis on pigem tervislikum. Minu sugulased hoiavad tervisliku toitumise suunda ja see on kogu aeg nii olnud.

Tiia Morfin. FOTO: Sille Annuk

Tiia Morfin,

põlistaimi kasvatava Vanaema Aia perenaine

Meie perel on traditsiooniline külluslik jõululaud. Mul on neli venda ja jõulude ajal saame kõik peredega kokku. Ema-isa pealekauba. Kuna meie peres on gurmaanlus veres, siis igaüks panustab oma kokandusoskustega. Sööki jagub nädalaks. Loomulikult on laual ka põline kartul ‘Väike verev’ – see on meie pere jõulukartul.

Verivorstid on tehtud vanaema retsepti järgi ja sisaldavad haruldast üle saja aasta minu vanaema aias kasvanud vorstirohtu – sidrunpuju. See annab verivorstidele just õige vanaema verivorsti maitse. Minu aias kasvavad ainult põlised taimed, seega on minu ja abikaasa Leno valmistatud toidud põlissortidest tehtud. Maitsvad, toitvad ja tervislikud.

 

Anneli Kana,

MTÜ Eesti Maaturism nõukogu esimees

Anneli Kana. FOTO: Erakogu

Isiklikule jõululauale küpsetan sel aastal Soome jõulumaiustusi joulutorttu’sid ehk tähe­saiakesi ploomimarmelaadiga. Käisin eelmisel nädalal Soomes ja varusin spetsiaalset tainast.

Metsanurme külamajas, kus väikeseid gruppe siiski võõrustame, pakume ka toitlustust. Suurem osa teenustest on muidugi väljas: matkad, lõkketee ja muu säärane.

Hajutatult kaminaruumis söömisel pakume klassikalist jõulupraadi ehk seapraadi hapukapsaga. Sel aastal asendasime tavapärase poest ostetud verivorsti valge tanguvorstiga ja tellisime selle Harku valla väiketootjalt osaühingust Rebaseonu. Olles ise väikesed, soovime toetada teisi väike­ettevõtjaid. Jõulusöökide laual on ka Metsanurme oma ettevõtja Joosu ja Liisu Leivatuba leivad.

Külalistele pakume omakeedetud vürtsikat jõulujooki, mis koosneb kümnest komponendist, ja magustoiduks on piparkoogimaitseline, kamavahu ja pohladega „meie maja jõulukook”.

Soome jõulumaiustus joulutorttu ehk tähe­saiakesed ploomimarmelaadiga. FOTO: Wikimedia Commons

 

 

 

Irje Karjus. FOTO: Kristjan Teedema

Irje Karjus,

taimetark

Minu poeg teeb imehäid tanguvorste veiseliha ja peediga ehk siis kasutab vere asemel hoopis peeti.

Ema teeb kapsarulle nii, nagu Vene ajal tehti, need on meie kõigi lemmikud.

Tavalist seapraadi meil pole, aga vend toob alati ulukiliha. Kõrvale joome ürdinapse, neid on mul hulga tehtud.

16.12.2020 18.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto