Tõeliste jõulupühade retsept viib maale

Jõuluidülliks pole palju vaja: sõida perega maale, mida põlisem on maamaja, seda parem. Ela kolm ­päeva nii, nagu meie esivanemad seda tegid. FOTO: Shutterstock

Jõulusokk, aisakellad ja passilöömine. Jaanipäev ja jõulud on need pühad, kus vaatame kõige kaugemale minevikku, et pühi rahvatraditsioonide järgi pidada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mu vanaisa Gustav Vilbaste kirjutas 50 aastat tagasi: „Jõulud on praegu peamiselt lastepühad ning kogu pühade ettevalmistus keerleb selle ümber, et pakkuda perekonnas olevatele vähematele lastele jõulurõõmu. Minu lapsepõlves oli jõuludel sellest seisukohast väiksem osatähtsus ning need olid pühad, kus kõik inimesed olid vabad harilikust välisest tööst kolm päeva ja kus söögid-joogidki olid paremad kui tavalisel nädalapühal. Aga lastelegi tõid jõulud küllalt vaheldust, ja sellepärast hakati neid juba varakult ootama. Meie võtsime nende ettevalmistusest jõudumööda osa ning see tegi jõulud veel tähtsamaks.”

Üsna raske ongi vanu jõulutraditsioone tänapäeva sobitada, sest oma käega ossi võtmine, üsna rasvase seapea söömine vajaks tänapäeval mõnenädalast paastumist, lambarasvast jõuluküünalde tegemine ja põletamine lööks meie suitsuandurid üürgama ning toas õlgedel tantsimine viiks meid sissehingatud tolmukoguse väljaköhimise tõttu koroonaproovile.

Aga jõulud on üks ilusamaid aegu eelkõige seepärast, et need on perepühad.

Sõitke maale

Mida hakata tänapäeval pihta nende kolme päevaga? Milline võiks olla rahvatraditsioone järgiv ja kontaktivaba jõul? Sõitke maale! Hea, kui ühelgi täiskasvanud vendadest-õdedest on olemas maakodu, just pered võiksid praegusel keerulisel suhtlemisajal jõuludeks kokku saada. Mida põlisem on talumaja, seda parem. Ärge kartke, et see on külm ja kütmata, ilma veevärgi ja WC-ta ning wifita.

16.12.2020 18.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto