AK ⟩ EKI keelekool: kust vaadata kirjakeele normi?

Sõnaveeb FOTO: Kuvatõmmis

Eesti Keele Instituudi sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets ja peakeelekorraldaja Peeter Päll kirjutavad EKI sõnastikureformist.

Eesti Keele Instituudil on teoksil põhjalik sõnastikureform, mille tulemusel jõuab kasutajani edaspidi mitme senise sõnaraamatu asemele üks ja ühine sõnastik. Nimetame seda EKI ühendsõnastikuks ning see on ühtlasi EKI keeleportaali Sõnaveeb keskne koostisosa. Ühendsõnastiku osaks muutub ka õigekeelsussõnaraamat (ÕS).

Päris paljud on juba küsinud, kust praegu leiab autoriteetse allika keeleküsimuste lahendamisel ehk kust selgub kirjakeele norm. Valitsuse määrus ütleb, et kirjakeele normi aluseks on muu hulgas uusim õigekeelsussõnaraamat. Praegu on selleks ÕS 2018.

Kirjakeele norm on nimetatud määruse järgi mitmesuguste normingute ja soovituste süsteem. Mis vahe on normingutel ja soovitustel? Normingud on kokkulepped ja reeglid, mille järgimist peetakse kirjakeele oskamise tunnuseks. Soovitused on nende andjate seisukohad, milline on hea keelekasutus ja millist keelendit võiks eelistada. Kui soovitusi ei järgita, siis ei ole eksitud kirjakeele normingute vastu ja näiteks kooliõpetuses ei saa seda lugeda veaks. Ka kõigil keelekasutajatel, sealhulgas keeletoimetajatel on igati õigus suhtuda soovitustesse reservatsioonidega.

ÕSis on nii norminguid kui ka soovitusi. Normingud käivad sõnade õigekirja ja käänamise-pööramise kohta, soovitused kõige muu kohta, näiteks märkused sõnavaliku, tähenduste ja rektsiooni kohta.

Oleme praegu hakanud üle vaatama järgmises ÕSis antavaid soovitusi, eeskätt sihiga viia need paremasse kooskõlla tegeliku tarvitusega ja lisada vajalikud põhjendused. Uued soovitused ilmuvad ühendsõnastikus Sõnaveebis (vt rubriiki «ÕS soovitab»), paremaks eristamiseks lisame kuupäevad. Ka siis, kui varasem soovitus on aegunud, lisame ühendsõnastikku kommentaari, vt näiteks sõna «vabandama».

ÕS 2018 kehtib kirjakeele normi alusena kuni järgmise ÕSi ilmumiseni, ent elu ei jää vahepeal seisma ja kõige uuem info koondub ühendsõnastikku, mis on pidevas uuenemises. Praegusel üleminekuajal võiks lähtuda lihtsast juhisest: norminguid ehk sõnade õigekirja ja käänamist-pööramist vaadake ÕSist, kõike muud – uusi sõnu, sõnatähendusi, rektsioone jne – vaadake EKI ühendsõnastikust (Sõnaveebist). Keelesoovitusi vaadake esmalt EKI ühendsõnastikust (Sõnaveebist), nende puudumisel ÕSist.

EKI ühendsõnastikus ilmuvad soovitused on avatud muutustele ja kriitikale, igasugune tagasiside on oodatud. Tagasisidet saab meile saata nii keelenõu meilivormi kui ka Sõnaveebi kaudu (vt nupp «Tagasiside»). Võib öelda, et uus ÕS sünnib meie kõigi silme all.

Seotud lood
18.12.2020 21.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto