T, 29.11.2022

Professor Jüri Talveti ajastu eesti humanitaarias

Rein Veidemann
, Tallinna ülikooli emeriitprofessor
Professor Jüri Talveti ajastu eesti humanitaarias
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet.
Kirjandusteadlane, tőlkija, luuletaja ja esseist Jüri Talvet. Foto: Sille Annuk

Täna tähistab oma 75. sünnipäeva luuletaja, tõlkija, hispanoloog, kirjandusteadlane, esseist, eesti humanitaar par excellence Jüri Talvet. Selle aasta sügise hakul sai temastki emeriitprofessor, mis Eesti akadeemilises elus ei tähenda üldjuhul üksnes aktiivse õppetöö lõppu, vaid paraku ka taandumist perifeeriasse.

Nüüdsest iga väljaspool põhilist töökohta tellitav üld- või erikursus, milleks vanusenumbrist hoolimata paljud senised professorid või dotsendid veel oleksid võimelised, tähendaks ju ülikooli(de)le lisakulu. Elu- ja teadlaskogemust võidakse rakendada retsenseerimises või oponeerimises, aga seotus ülikooliga on paratamatult määratud nõrgenema. Ei ole kuulnud ei Tartu ega Tallinna Ülikoolist, et meil oleksid ülikoolielus kaasarääkimiseks emeerituste kogukonnad. Igaüks vaatab, kuidas ise hakkama saab ja väärikalt eluõhtusse jõuab.

Jüri Talveti teekond Tartu Ülikooli õppejõuna on olnud pikk ja viljakas. On põhjust rääkida Talveti koolkonnast, võrdleva kirjandusuurimise n-ö ­eesti variandist, milles Juri Lotmani viljeldud kirjandus- ja kultuuri­semiootikal on mõjukalt toimiv komponent. Aga on põhjust rääkida koguni professor Talveti ajastust Tartu Ülikoolis ja ülepea eesti humanitaarias. Talvet alustas õppetööd 1974. aastal. Nõukogude ajal loeti maailmakirjanduse klassikaliste autorite teoseid «väliskirjanduse» nime all, rõhutamaks «oma» ja «võõra» erisust. «Oma» oli nõukogude rahvaste kirjandus, sh vene ja eesti kirjandus, millest samuti sai lugeda-õpetada tsenseeritud osi; «võõras» aga see, mis seostus ajaliselt kauge ja võõraga, antiik- ja keskaegse kirjandusega, või siis ideoloogiliselt tunnustatava kaasaja ida ja lääne kirjandusega.

Enne Talvetit luges antiikkirjanduse kursust dotsent Richard Kleis, sealt edasi aga kogu väliskirjandust professor Villem Alttoa, mõlemad legendaarsed, eestiaegse kooliga õppejõud. Väliskirjandus ise pesitses eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris, mis Alttoa puhul oli ka õigustatud, sest põhikutsumuselt oli professor eesti kirjandusloolane.

Märksõnad
Tagasi üles