T, 5.07.2022

AK ⟩ Belglasest visionäär Gunter Pauli: tulevikus on ükssarvik sinine!

Aimar Altosaar
, toimetaja
Belglasest visionäär Gunter Pauli: tulevikus on ükssarvik sinine!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Belgia majandusteadlane Gunter Pauli detsembri alguses Tallinna kaske kallistamas. Kasetüvi on aga sobilik musta pässiku kasvatamiseks, millises tegevuses sinise majanduse tuntuim propageerija ülisuurt potentsiaali.
Belgia majandusteadlane Gunter Pauli detsembri alguses Tallinna kaske kallistamas. Kasetüvi on aga sobilik musta pässiku kasvatamiseks, millises tegevuses sinise majanduse tuntuim propageerija ülisuurt potentsiaali. Foto: Eero Vabamägi

Rooma Klubi liikme Gunter Pauli visioon sinisest majandusest kogub maailmas tuntust. Sinine majandus ei ole mitte niivõrd majanduse eriliik, vaid mõtteviis, kuidas loodusressursse minimaalselt kulutades saavutada maksimaalselt rahuldav elukvaliteet. Visionääri sõnul on Eesti hea koht, kus uudne mõtteviis võiks kiiremini levida.

2009. aastal esitas Belgia visionäär Gunter Pauli aruande «The Blue Economy» («Sinine majandus»), mille ta võttis kokku ka oma raamatus «Sinine majandus 3.0» (e.k 2018). Ta sõnastas seal raamistiku, kuidas luua sinist majandust: «Võttes eeskuju loodusest, muutes mängureegleid, kasvatades esmajoones kohalikku majandust, et reageerida paremini inimeste vajadustele ja keskenduda tunduvalt suuremal määral kohalike ressursside kasutamisele.»

Teie raamatut «Sinine majandus 3.0» on Eestis ära müüdud kaks trükki ning praegu saab seda osta vaid mõnest kohast. Kuid siiski pole sinise majanduse kontseptsioon meil väga tuntud. Millega on tegemist?

Kui kuulete sõna «sinine», siis võite mõelda, et miks siis mitte «roheline». Aga ma olen 30 aastat rohelise majanduse eest võidelnud. Ma olen ettevõtja ja teadlane professori tiitliga ning ma tahan rohelist majandust, kuid pärast 30 aastat sellega tegelemist järeldasin, et roheline ei ole hea. Sellepärast, et kõik see ei ole tingimata hea, mis on hea vaid sinu jaoks!

Kui rohelised tooted on nii luksuslikud ja kallid nagu Louis Vuitton või Lexus, siis ei ole need kindlasti tooted, mis muudavad maailma soovitud suunas. Sellist maailma ei ole vaja, kus vaid vähesed inimesed tunnevad end hästi. Eesmärk ei ole see, et mõni tunneks end hästi, vaid see, et ühiskond muutuks jätkusuutlikuks.

Kui tahame tulevikku Eestis ja Belgias, kui tahame tulevikku igale maale üle ilma, siis peame muutma ärimudelit. Olen veendunud, et me ei suuda muuta veel kogu maailma ärimudelit, kuid saame muuta kohalikke ärimudeleid. Kui me otsustame muuta!

2008. aastal, 12 aastat tagasi, võtsin seisukoha, et jah, me võime muuta ärimudelit. Küsimus on, millist mudelit meil on vaja? Vastus: sinist mudelit!

Miks just sinine?

Esiteks tähendab see kõike, mida on kohapeal võimalik teha; teiseks loome väärtusi, mis ei pea olema kõige odavamad. Kuid see, mida toodame, peab olema parim võimalikest. Parimat väärtust genereerides aga võime luua palju teisi parimaid väärtusi.

Ühe väärtuse loomine võib olla väga kallis. Näiteks kui joome kohvi, siis meil tekkib kohvipaksujääk, selle peal võib aga kasvatada seeni; seente jäägid on aga väga heaks söödaks kanadele. Kanadelt saame mune jne. Seega neli väärtust ühes ahelas: kohv-seened-kanad-munad – neli tuluallikat, see ongi sinine majandus. See tähendab, et kasutame kõik ära ja saavutame rohkem tulemust.

Märksõnad
Tagasi üles