Kui tekib sadam, ilmuvad laevad

Kihnu sadama parvlaevakai ja kaitsemuuli rekonstrueerimistööd 2020. aasta detsembris. Ehitus peab valmis olema veebruaris 2021. FOTO: Jaano Martin Ots

Eesti väikesadamate võrgustik on viimastel aastatel jõudsalt arenenud ning kunagine unistus, et iga 30 meremiili tagant võiks rannikul ja saartel leiduda üks korralik külalissadam, hakkab teoks saama. Sel sügisel lõppevast Interregi Eesti-Läti piiriülesest koostööprogrammist rahastati kaheksa Eesti saarte ja lääneranniku väikesadama ehitust või rekonstrueerimist, uued väikesadamad valmisid Varblas, Väratis ja Kõigustes. Omanike initsiatiivil ning teistest toetusmeetmetest on korrastatud sadamaid mujalgi, näiteks Alliklepa Harjumaal ja Haldi Hiiumaal.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Meresõiduga puutuvad mingil viisil kokku kõik väikesaarte inimesed. Kihnu vallavanem Ingvar Saare on vabatahtlik merepäästja ning kutselise kaluri tunnistuski on tal olemas. Kalale pole ta ammu jõudnud, kuid paadiga tuleb tal tihti sõita, näiteks transportida erakorralist arstiabi vajavaid inimesi mandril ootavasse kiirabiautosse.

«Sadam on oluliselt enam kui vaid koht paadiga sildumiseks. Sel aastal lõppenud Kihnu Suaru sadama rekonstrueerimist oli kindlasti vaja. Koht oli 25 aastat räämas ja lagunenud, nüüd on kogu Kihnu merevärava ala heakorrastatud, valgustatud ja veesõidukitele kasutatav,» rääkis vallavanem. Suaru sadamaosa süvendati, rajati uus kaldakindlustus ja betoonkai, paigaldati ujuvkaid. Kihnus on 60 kutselist kalurit, igaühel oma paat. Koos mandri vahet sõitmiseks kasutatavate mootorpaatide ja muude veesõidukitega võib Kihnu laevastik vallavanema hinnangul küündida üle 100 aluse.

18.12.2020 21.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto