T, 9.08.2022

Elatisvõlgnike olukorda leevendatakse laste arvelt

Meinhard Pulk
, reporter
Elatisvõlgnike olukorda leevendatakse laste arvelt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest

Perepoliitika üks hellemaid teemasid, elatisraha määr seisab silmitsi radikaalsete muutustega. Kui justiitsministeeriumi eesmärgiks on eelnõuga lahendada elatisvõlgnike jaoks üle jõu käivate nõuete probleem, siis kriitikute sõnul on laste huvid unarusse jäetud.

Senise süsteemi järgi on lahku läinud perekondades miinimumelatiseks pool alampalka – tänavu 292 eurot kuus ühe lapse kohta. See on justiitsministeeriumi väitel ebaõiglane eriti madalapalgaliste elatisemaksjate jaoks, tõestuseks rohked, aeganõudvad ja keerukad kohtuvaidlused.

Säärast tendentsi nendib justiitsministeerium kohtute, advokatuuri ja kohtutäiturite arvamusele tuginedes, lisaks tõdeb seda ka tänavuse aasta alguses valminud Tartu Ülikooli ja PwC uuring. «Miinimumpalka saav kahe lapse vanem peaks selle järgi kogu oma sissetuleku maksma elatiseks, kolme lapsega vanem peaks aga veel pool miinimumpalka juurde leidma,» märgiti uuringus.

Uus süsteem asetaks rõhu paindlikkusele: kehtestatakse baassumma 181 eurot, mida edaspidi hakataks reguleerima tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisafaktoriteks on kolm protsenti keskmisest palgast, lõplikku elatissummat korrigeeritakse ka mastaabisäästu (ülalpidamiskulud vähenevad mitme lapsega leibkondades, sest nooremad saavad kasutada vanemate õdede-vendade riideid, mänguasju jne), poole peretoetuse ning lapsega veedetava ajaga. Keeruliselt kõlavat süsteemi peaks lihtsustama loodav elatiskalkulaator.

«Kehtiva elatise süsteemi ebaõiglus tulenebki suuresti asjaolust, et mitmetel juhtudel peab lahus elav vanem elatise kaudu lisaks lapsele üleval ka teist lapsevanemat, eriti kui lapsi on rohkem ja last peamiselt kasvatavale vanemale laekuvad sotsiaaltoetused sellest tulenevalt suuremad. Mõlemad vanemad on kohustatud oma lapsi ülal pidama,» kommenteeris justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.

Märksõnad
Tagasi üles