AK ⟩ Maailma efektiivseim jätkusuutmatu haridussüsteem

Mihkel Kunnus FOTO: Konstantin Sednev

Õpetajaskonna järelkasvu probleemidest on räägitud ehk tüdimuseni, aga see ei vähenda kuidagi probleemi aktuaalsust ja teravust, kirjutab Mihkel Kunnus. 

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Aastal 2020 saanuks Eesti hariduselust päris ilusa foto. Sest foto on moment­ülesvõte, eks. Klõps tulnuks teha mõnel sellisel hetkel, mil koroona rutiini ei häirinud. Oleme ju maailma absoluutses tipus nii PISA testi tulemuste järgi (see mõõdik pole täiuslik, aga kaugeltki mitte ka täiesti sisutu) kui ka võrdsete võimaluste tagamises. Eesti on teiste riikidega võrreldes väga egalitaarne ja sotsiaal-majanduslik taust mõjutab haridust vähe. Pisut mõruma muigega võiks aga ka öelda, et meil on maailma efektiivseim koolisüsteem – väga odavalt toodame enam-vähem maailma parimat haridustoodet ja -teenust (selline dehumaniseeriv sõnastus on siin kohane, sest väidetu on ka ise dehumaniseeriv).

Mõistagi võib loetleda küllaga puudusi, aga tundub, et rohkem kui teisi valdkondi iseloomustab haridussüsteemi juba väga pikalt – sajand julgelt – see, et parandusettepanekute teooria on praktilistest võimalustest ikka väga pikalt ees. Kui vaadata Eesti pedagoogilise mõtte klassikuid, olgu Johannes Käisi või Hilda Taba, Peeter Põldu või Alfred Koortigi, siis isegi nende valdavalt Teise maailmasõja eelsed tähelepanekud ja täiendusideed pole kaugeltki ammendunud, vastupidi, neid korratakse usinalt edasi, olgu selleks jutud õpilase individuaalsusega arvestamisest või loovuse tähtsusest.

22.12.2020 28.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto