R, 9.12.2022

Ohtlike jäätmete käitleja jookseb ajaga võidu

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
Ohtlike jäätmete käitleja jookseb ajaga võidu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenz ahju juures, kus aastas põleb ära umbes 2000 tonni ohtlikke jäätmeid. Ahi töötab aastas 10–11 kuud, sest vaja on hoolduspause.
Epler & Lorenzi juhataja Janis Lorenz ahju juures, kus aastas põleb ära umbes 2000 tonni ohtlikke jäätmeid. Ahi töötab aastas 10–11 kuud, sest vaja on hoolduspause. Foto: Margus Ansu

Tartu servas Tiks­ojal peaks lähitulevikus kerkima uus prügipõletustehas, mis säästaks Eesti ohtlike jäätmete kuhjumise eest pärast Kunda tsemenditehase sulgemist. «Tegelikult oli seda vaja piltlikult öeldes eile, sest kui Kunda lõpetas, hakkas kogunema,» ütles ettevõtte Epler & Lorenz juht Janis Lorenz.

Ettevõte on sisse andnud ehitusloa taotluse ja ka keskkonna kompleksloa muutmise taotluse. «Meie ootaks võimalikult ruttu vastust, aga ei saa ise kiirendada, ametkonnad teavad ise oma ajakava,» sõnas Lorenz.

Mahub raamidesse

Valimisliidu Tartu Eest linnavolinik Hannes Klaas andis viimasel volikogu istungil üle arupärimise, kus soovis teada saada, millisel õiguslikul alusel uue põletustehase ehitust kavandatakse. Ta viitas, et vajalik võib olla omavalitsuse koostatud eriplaneering. Kui aga ehitamine käiks 2005. aasta detailplaneeringu alusel, siis see ei näe ette põletustehast Ravila 77 krundile, millest nüüd on jutt. Vana, demonteeritav prügitehas on nimelt aadressil Ravila 75a.

Lorenz selgitas, et detailplaneeringus on mõlemad krundid tootmismaa jäätmekäitluseks ja töö käib selle nimel, et detailplaneeringus lubatud ehitusmahust kinni pidada. «On antud kõrgus, sellest peame kinni pidama, ei olegi muud võimalust. Kui hakkaksime detailplaneeringut muutma, läheks protseduur palju pikemaks ja siis ma ei kujuta ette, mis Eestist saab,» ütles ta.

Valimisliidu Tartu Eest linnavolinik Hannes Klaas andis viimasel volikogu istungil üle arupärimise, kus soovis teada saada, millisel õiguslikul alusel uue põletustehase ehitust kavandatakse.

Tartu abilinnapea Reno Laidre sõnul on küsimus tõesti ehitusõiguses, aga olukord on erinev võrreldes sellega, kui alata päris nullist või on kehtiv detailplaneering olemas ja tegevus käib. «Koostöös õigusteenistusega vastame,» lubas Laidre.

Ta lisas, et volinik küsis, kas tegu on parima asukohaga, kuid paljud objektid ruumis leiavad asukoha tänu huvitatud isikute omandiportfellile, erinevateks tegevusteks on hüpoteetiliselt palju kohti.

«Aga kui ettevõte, mis valdkonna hea käekäigu eest tahab hoolitseda, investeerida, võimekust suurendada ja keskkonnakoormust vähendada, kui tal on kinnisvara ja ta kusagil toimetab ... Suur pilt on see, et tahame elada Tartus, kus õhk on puhas ega haise,» rääkis Laidre. «Tegelikult teame kõik, et jäätmete põletamine on käinud seal pikemat aega. Teadaolevalt ei ole sellega seotud ühtki kaebust. Lisaks on teadmine, et tahetakse kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, mis veelgi enam suitsu filtreerivad.»

Ettevõtte Epler & Lorenz juhataja Janis Lorenz põletusahju juures, kus aastas põleb ära umbes 2000 tonni ohtlike jäätmeid. Ahi töötab aastas 10–11 kuud, sest vaja on hoolduspause.
Ettevõtte Epler & Lorenz juhataja Janis Lorenz põletusahju juures, kus aastas põleb ära umbes 2000 tonni ohtlike jäätmeid. Ahi töötab aastas 10–11 kuud, sest vaja on hoolduspause. Foto: Margus Ansu

Parem tehnoloogia

Laidre nentis, et huvitatud osapool otsib sellist lahendust, et tehnoseadmed paigutatakse lubatud mahtu ära. Maakeeli tähendab see, et korsten ulatub üle lubatud 12 meetri. «Kui ei mahu detailplaneeringu raamidesse, siis ei saa linn seda ehitusõigust anda,» kinnitas Laidre.

«Küsimus on selles, et inimestele on jäänud mulje, et tuleb õudne suur, üüratu. Tegelikult räägime hoonest suurusega 60 korda 34 meetrit ja sinna mahub kõik, mis tegevuseks vaja, kõrgemale ulatub korsten,» rääkkis Lorenz. «Ausalt öelda ei oskagi öelda, mis risk võiks tulla.» Ta selgitas, et need tehased on ehitatud väga turvatud. Välistatud on lõhnahäiringud, sest seade töötab alarõhuga.

Lisaks on mitmeastmeline suitsugaaside puhastamine, mis norme ja nõudeid arvestades on väga efektiivne. Ka tulekahjude välistamiseks on mitmekordne turvasüsteem ja täisautomaatne kustutus.

Ohtlike jäätmete käitlusvõimsuse nappus on aga pärisprobleem, kinnitas Lorenz. «Ega meie ettevõte ka kummist ole,» ütles ta. «Kui lahendusi ei leia, siis ühel hetkel ei olegi jäätmeid võimalik kuskile panna ja see teema kandub tööstustele tagasi. Ei olegi lahendust. Lätis näiteks ei ole põletustehast ja need, mis mujal on, töötavad piiri peal.»

Märksõnad
Tagasi üles