R, 9.12.2022

Lambakasvatajad: me peamegi illegaalselt asju ajama

Sander Punamäe
, reporter
Lambakasvatajad: me peamegi illegaalselt asju ajama
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 25
Sulev Kraami sõnul ei tasu lambakasvataja jaoks ära vorsti tegemine ametlikult tapetud lammastest.
Sulev Kraami sõnul ei tasu lambakasvataja jaoks ära vorsti tegemine ametlikult tapetud lammastest. Foto: Sander Punamäe
  • Veterinaar- ja toiduamet ei luba kodus tapetud loomade liha edasi müüa
  • Väikekasvatajad ei saa endale sageli ametlikku vorstitegu lubada
  • Küsimus, mida teha vana lambaga, on maal vägagi aktuaalne
  • Toiduohutus tuleks tagada igal juhul

«Mul on üks loom, 2,5 aastat vana. Ma ei saanud tallena teda kätte ja pole nüüd kordagi aeda sisse tulnud, et saaks ära nummerdada. Nüüd ametnik tegi ettekirjutuse mulle: loomal pole kõrvamärki. Nädal tagasi nägin esimest korda, kui ta mul oli aediku sees. Aga nägin traktori pealt. Ja kohe, kui nägi, et tulen, pani viuhti aasale... ja ma sain ettekirjutuse. 900 eurot trahvi,» kirjeldab oma suhet veterinaarameti ja seadusesilmaga Eesti kagunurgas tegutsev ettevõtlik lambakasvataja Sulev Kraam.

Tema sõnul poleks tal võimalik täielikult seadusenööri pidi lambakasvatusega tegeleda.

Ta räägib elust otse ja ausalt, sest teda puudutas laupäevases Postimehes ilmunud lugu Võrumaal Puiga külas asuvast põrandaalusest vorstitehasest, kus toidukäitlemise nõuetele ja seadustele vilistatakse ning kus liha päritolu kohta küsimusi ei küsita. Kuid veterinaar- ja toiduamet ei luba kodus tapetud loomade liha edasi müüa. Mitme Lõuna-Eesti maaelu edendajaga rääkides selgub, et kui kõne all olnud Puiga vorstivabriku peremehel poleks eriliselt keeruline oma tehast seadustada, tekiks sellest probleem lambakasvatajatele, kellel ei tasu ära teha vorsti ametlikult tapetud lammastest.

Kraami sõnul on selliseid tegijaid Lõuna-Eestis mitu ning ta on ka ise n-ö salavorstivabrikute teenuseid kasutanud. Sest sageli muud võimalust vorstitegemiseks lihtsalt pole.

Vana lamba küsimus

«Mida ma siis tegema pean? Mul on vana lammas – kuhu ma ta viin?» küsib ta emotsionaalselt. Asi on selles, et tema sõnul kohalikud ametlikud veterinaarameti lubadega lihatööstused väikeste kogustega kedagi jutule ei võta. Nii on tal enda sõnul sisuliselt kolm varianti: viia vana lammas metsa huntidele söögiks, lasta tal vanadusse surra või ise hukata ja ebaseaduslikult vorstiks teha.

Viimane variant tundub talle kõige mõistlikum ning tulebki kasutada ka kohalike põrandaaluste tegijate töökäsi. Lambakasvatajatel on iga euro arvel ning oma kandi tegijaid usaldatakse. Kui mõni vorstimeister halba tööd teeb, siis tema juurde lihtsalt enam ei minda. «Riik ei usalda inimesi. Mispärast peab veterinaaramet kuskil ametlikus tapamajas kõrval seisma ja vaatama, kas asi on korras või mitte? Või ametlikus vorstivabrikus tappu jälgima. Me oskame ise ka hinnata, kellest saab head vorsti ja kellest mitte. Meil pole seda templit vaja,» ütleb ta. Riiki ja ametnikke näeb ta pigem segava tegurina.

Laupäeval ilmunud lugu tekitas suurt vastukaja paljude lambakasvatajate seas. Ala-Mähkli talu perenaine Lilian Freiberg ütles, et eeskätt tuleneb see sellest, et niisugused väikevabrikud on neile tähtsad. «Keegi ei osta vanu lambaid normaalse hinnaga kokku. Ja kuna mul on pere, siis teeme kord aastas külmkapi liha täis. Ja mul polekski vanu lambaid kuhugi mujale viia kui n-ö illegaalsesse vabrikusse. Teine variant on need poolmuidu ära anda, aga siis ma peaks poest liha ostma?»

Igal aastal eraldab ta karjast kümmekond vana isendit, et noorematele ruumi teha.

Seadused versus päriselu

Seaduse järgi ei tohi ta ise üldse lihaga toimetada, kui tahab seda kellelegi teisele pakkuda. Ta tohib seda süüa ainult ise, kuid kuna kohalikke tegijaid usaldab, siis tarbitakse liha kogu perega. «Viieliikmelise perega sööme selle ära aasta jooksul. Kui tahaksin naabritele ka müüa – see oleks ju normaalne –, siis seda ma enam ei tohi teha,» ütleb ta.

Lõuna-Eesti lambakasvataja Aivar Rosenberg ütleb, et ametlikult asja ajamine näib küll tore mõte, kuid on liiga kallis. «Seaduslik hukkamine on paarkümmend eurot üks lammas. No ja väga lihtne on arvutada. Kui oma tallest saad 80 eurot. Ja kui võtad tapmise maha, mis on 20 eurot pluss transport. Siis ega kasvatajale ei jää midagi järele,» ütleb ta.

Kas riigi nõudmised on liiga kõrged? «Kindlasti on. Seda ka kardetakse. Need on keerulised. Investeeringud on suured, mida peaks tegema, et ise tappa,» ütleb Rosenberg.

Kui kõik Eesti väikesed vabrikud hakkaksid asju korrektselt ajama, siis vanadest lammastest vorsti teha enam mõistlik poleks.

Lambakasvatajate hinnangul oleks mõistlik, kui riik lubaks inimestel kodustes tingimustes ka lähimale tutvusringkonnale kõhutäie tarbeks loom ära tappa. «Võiks saada väikestes kogustes kodus ka asju ajada ja müüa. Et ei peaks olema eraldi ruume ja muid karme nõudeid,» ütleb Freiberg. Võib ju ka mujal Euroopas kodustes tingimustes kohalikke traditsioonilisi sööke müügiks toota.

Kui kõik Eesti väikesed vabrikud hakkaksid asju korrektselt ajama, siis vanadest lammastest vorsti teha enam mõistlik poleks, kinnitavad kõik kolm. Alternatiiv oleks müüa edaspidi vanad lambad mitte millegi eest ära.

Lubade tegemine lihtne

Postimehega suhelnud lambakasvatajad ütlevad, et väikeste vorstivabrikute peamised kliendid on jahimehed, kellel erinevalt lambakasvatajatest on võimalik ise hukatud loom ametlikku tehasesse viia. Võrumaa Jahiseltsi juhatuse liige Ülo Tulik spekuleerib, et põhjusi, miks mõni jahimees siiski põrandaaluste tegijate teenuseid kasutab, on sisuliselt kolm: usaldus, madalam hind ja võimalik, et väikse kogusega ei võeta neid jutule. «Aga sellist asja ei saa sallida. Mõistmatuks jääb, miks ta (Puiga vabrikant – toim) ei ole teinud VTA ja terviseametiga lubasid korda. Me oma jahimajas tegime need load peale liharuumile. See pole keeruline ega ületamatu asi,» ütleb Tulik.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütleb, et tema hinnangul on teematõstatus ülitähtis eeskätt toiduohutuse seisukohast. «Kui sa näiteks tood kontrollimata liha sellisesse tehasesse, siis lihal võib Trichinella olla... Näiteks Raplas oli meil seagripi puhang, kaheksa siga. Nüüd tuli värske puhang Lääne-Virumaal mõni päev tagasi. Täna on just koosolek veterinaaridega. On täiesti vastutustundetu sellise asjaga tegeleda,» ütles Korts.

<

Märksõnad
Tagasi üles