R, 9.12.2022

ETV küsib omavalitsustelt jõulueelsete saadete eest raha

Uwe Gnadenteich
, reporter
ETV küsib omavalitsustelt jõulueelsete saadete eest raha
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Tallinna jõuluturg.

 
Tallinna jõuluturg.  Foto: Eero Vabamägi
  • Omavalitsused tellivad üksteise võidu jõulusaateid
  • Tellijal pole õigust saate sisu dikteerida
  • Ringhäälingunõukogu esimees peab raha võtmist normaalseks

Jõulude eel eetris olevate ETV «Terevisiooni» saadete kulud maksavad kinni kohalikud omavalitsused.

Eilne «Terevisioon» läks eetrisse Tartu Raekoja platsilt, tänahommikune saade Tallinna jõuluturult ning homme tehakse saadet Rakveres. Saadete tegemise maksab osaliselt kinni eetrisse pääsevate linnade maksumaksja.

Eesti Rahvusringhäälingu, sealhulgas ETV tegevust reguleerib Eesti rahvusringhäälingu seadus, mis keelab muuhulgas igasuguse reklaami, välja arvatud sealsamas nimetatud erijuhud. Aga nagu selgub, polegi tegemist reklaami, vaid sihtotstarbelise projektitoetusega. «Tartu linnavalitsus on maksnud ERRile Tartu erisaate eest sihtotstarbelist projektitoetust 5500 eurot, et tutvustada üldsusele Tartut ja jõuluaegset Valgusküla Tartu Raekoja platsil ning anda koroonapiirangute tingimustes võimalus suuremale osale inimestest Tartu Valguskülast osa saada. Konkreetsete teemade, intervjueeritavate ja saate sisu üle Tartu linnavalitsus otsustusõigust ei omanud,» rääkis Tartu avalike suhete osakonna juhataja Kadri Lees.

Tartust eetrisse läinud eilne «Terevisioon» oli nagu saade ikka. Silma jäi vaid see, et Tartu linnapead Urmas Klaasi intervjueeriti kaks korda. «Meile teadaolevalt oli linnapeaga esialgu kokku lepitud üks intervjuu, mis viimasel hetkel ja olude sunnil tuli läbi viia kahes osas,» ütles Lees. Ta lisas, et idee ja initsiatiiv Tartu kesklinnas toimuva jõuluaegse Valgusküla kajastamiseks tuli Tartu linna poolt.

ERRi juhatuse liige Urmas Oru ütles, et koroonapandeemiast tingitud liikumispiirangute tingimustes püüavad linnade traditsiooniliste jõuluürituste korraldajad pakkuda kaasaelamislusti võimalikult paljudele ning koostöös ERRiga tuuakse eri linnadest killuke pühadetunnet paljude vaatajateni üle Eesti.

Oru selgitas, et avalikus kohas otsesaate tegemine nõuab märgatavalt rohkem tehnilist ressurssi kui harjumuspärased stuudiosaated. «Sellest olulisim on täiskoosseisuga ülekandejaama kasutamine, aga ka täiendavad valgus- ja muud lahendused. Linnade toetus aitab osaliselt katta sellega seonduvaid täiendavaid tehnilisi ja logistilisi kulusid,» rääkis Oru.

«Kõigi toetajatega on sõlmitud vastavad lepingud, mis sätestab, et otsustusõigus saate konkreetsete teemade ja sisu suhtes jääb ERRile, sest Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 3 järgi on ERR oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest,» rõhutas Oru.

Saate lõpus peaks olema viide sellele, kellega koos üks või teine saade on tehtud.

Rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann

Rein Veidemann

«Selliseid tellitud ja kaasrahastusega programme tehakse ju kogu aeg. Erinevad asutused toetavad erinevaid saateid, nii et ma ei näe siin mingisugust konflikti või küsitavust. Saate lõpus peaks olema viide sellele, kellega koos üks või teine saade on tehtud,» lausus rahvusringhäälingu nõukogu esimees Rein Veidemann. «Koostöös tehtud saateid on kogu aeg olnud. Näiteks Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab «Osooni» tegemist. See on saate lõpus alati kirjas,» lisas ta.

«Osooni» lõputiitrites on tõepoolest kirjas, et saadet toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eilse «Terevisiooni» lõpus oli aga mittemidagiütlev teade, et saate tegijad tänavad teiste seas ka Tartu linnavalitsust.

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Hõbemägi ütles, et tema meelest on tegu sisuturundusega. «Kas «Terevisioon» pööraks jõuluturule tähelepanu ka ilma Tallinna ettevõtlusametilt saadava rahata? Kui vastus on «ei», siis järelikult puudub sellel teemal uudisväärtus ja jõuluturg on ennast lihtsalt avalik-õigusliku ringhäälingu saatesse sisse ostnud. Kui selline asi toimuks erameedias, siis oleks artikli juures teade «Sisuturundus». On võimatu, et mõne suure väljaande esikülje artiklisse saaks raha eest paigutada vaikselt lisaks ühe lõigu, mille eest on eraldi makstud ning mille sisu kohta on tellija veel esitanud soovitusi. Aga kui niimoodi saab «Terevisioon» teha kokkuleppeid Tallinna linnavalitsusega, siis mis peaks takistama sellist teenust osutama ükskõik kellele, näiteks mõnele suurele telekommunikatsioonifirmale vägevast välisriigist? Kust jookseb piir? Kes selle määrab ja kus see kirjas on?» küsis Hõbemägi.

Aga kui niimoodi saab «Terevisioon» teha kokkuleppeid Tallinna linnavalitsusega, siis mis peaks takistama sellist teenust osutama ükskõik kellele, näiteks mõnele suurele telekommunikatsioonifirmale vägevast välisriigist?

Rahvusringhäälingu nõukogu liige Priit Hõbemägi

Priit Hõbemägi

Täna hommikul ETVs nähtavat «Terevisiooni» toetab Tallinna linnavalitsus 4900 euroga, homme hommikul Rakverest eetrisse minev saade aga läheb sealsele linnavalitsusele maksma 3000 eurot.

«Siin on ju ka meie huvi, et olla pildis ja meie tegemisi laiemalt tutvustada. Kui linn soovib pikemat saadet, siis seda ilmselt polegi võimalik päris tasuta saada,» ütles Rakvere linnapea Triin Varek. Ta arvas, et see kulutus läheb igati asja ette, sest Rakverel on palju, millest rääkida ja mida näidata.

Märksõnad
Tagasi üles