See kevad tuleb pensionikogujale teisiti

LHV pensionifondide juhi Andres Viisemanni sõnul sunnib pensonireform fondihaldureid eelistama likviidsemaid väärtpabereid. FOTO: Foto: Liis Treimann/pm/scanpix

Lõppev aasta oli majanduse ja turgude jaoks erakordne, aga pensionivara kogujatele tõotab järgmine aasta tulla sama erakordne või vaat et veel erakordsem. Tänu teise samba pensionireformi seaduse jõustumisele peab umbes kolmveerand miljonit teise samba pensionikogujat otsustama, mida oma teise sambaga edasi teha, õigemini saab otsustada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Võimalusi on mitu ning kui lõppeval aastal mõjutasid teise samba pensionifonde peamiselt turg, vähemal määral fondijuhid, siis uuest aastast hakkab inimeste tulevane pensionivara sõltuma suurel määral inimesest endast. Eesti elanikud saavad nüüd otsustada, kas koguvad pensionivara edaspidi ise või jätavad kogumise fondivalitsejate hallata.

Kõige rumalam on raha kohe välja võtta, eriti neil, kes on teise sambasse kogunud fondide algusaastatest saadik ja kes on nooremad kui 59 aastat. Nemad peavad maksma väljavõetavalt summalt 20 protsenti tulumaksu ning pensioni esimene sammas jääb juba kogutud aastate eest teise sambasse sissemakstud nelja protsendi võrra väiksem niikuinii. Vaid pensionini jäävate edaspidiste aastate eest saab esimese samba osa suurem olema.

22.12.2020 28.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto