Mihhail Lotman: kõne riigikogus vaenukõne kriminaliseerimisest

  • Asi liigub sõnakuriteost mõttekuriteo suunas
  • Semantilistel aspektidel võivad olla ohtlikud tagajärjed
  • Venemaa praktika on eriti markantne
Mihhail Lotman valikut mõjutab nii opositsioon kui ka koalitsioon FOTO: Tairo Lutter

Redigeeritud kujul kõne riigikogus 16. detsembrist, mille esitas riigikogu liige Mihhail Lotman (Isamaa).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

​Kõigepealt pean riigikogu ees vabandama, kuna minu kõne võib olla kvalifitseeritav vihakõne või vaenukõnena, kusjuures ma kardan, et minuga ei jää rahule kumbki pool saalist. Üleeile (14.12) kulutasime terve päeva sellele, et tegeleda täiesti tühja probleemiga. Siin olen ma nõus meie opositsiooniga: referendumiga ei oleks meil vaja üldse tegeleda, eriti aga mitte praegu, kui meie ees seisavad palju keerulisemaid ja pakilisemad väljakutsed.

Aga millega vastab Reformierakond? Sellega, et just nüüd selle kriisi ajal on kõige vajalikum asi ja sobivam hetk hakata rahvast suukorvistama.

Tahan kõigepealt juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu tekst, selle juurde kuuluv seletuskiri ja seda tutvustav Kaja Kallase sõnavõtt riigikogu puldis ei ole omavahel kooskõlas. On deklareeritud, et seadus ei hakka kuidagi piirama sõnavabadust, arvamusi ja hinnanguid ei pärsita, keelatakse vaid otsene vaenuõhutamine, üleskutsed vägivallale.

28.12.2020 30.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto