«Me teeme tööd, pilk maas, ja ootame armastust. Aga armastust ei ole. Iseenda vastu ka.»

Kogemusnõustaja Kadri Vilgatsi sõnul käivad inimesed ringi, olles emotsionaalses plaanis needsamad lapsed, kes oldi 5–6-aastaselt, suuresti ka samade hirmudega. FOTO: Shutterstock

Iga inimese lugu ja kogemus vaimse tervise kriisiga on erinev, individuaalne, kinnitab kogemusnõustaja Kadri Vilgats, kes kasutab isiklikku kogemust depressiooniga selleks, et teisi nende mures aidata. «Iga lugu on väärtuslik. Me ei ole üksi – see ununeb vahel ära,» ütleb ta.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kadril esinesid esimesed märgid depressioonist juba gümnaasiumi ajal, tegelikult isegi varem. «Hiljem olen osanud märgata, et mõtted, et tahan ära surra ja ei soovi elada, olid iganädalased. Ma loomulikult arvasin, et see pole midagi erilist ja kõik mõtlevad nii. Ei tulnud pähegi kellegagi seda arutada. Nüüd oskan jälle vaadata, et juba siis kogetud positiivne stress ning tubli ja kohusetundliku lapse sündroom on mind ka hiljem jälitanud,» räägib ta. Noorelt väljendus see läbipõlemises, edaspidi juba depressioonina.

Tol ajal välismaal õppinud ja vahepeal Eestisse külla tulnud naine tunnistab, et abi leidis ta suuresti tänu oma perekonnale, kes just temale sobivad spetsialistid välja otsis. «Käisin pikalt regulaarselt psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi juures, kes mulle siis ka väga sobisid. See oli suur õnn! Hästi oluline on, et lisaks ravimitele oleks ka teraapia, nõustamine, ainult ravimitest jääb väheks. Need annavad väikese puhvri, leevenduse, et oleks kergem hingata ja olla, et oleks jaksu asjadest päriselt rääkida! Läbi analüüsida, et mõne aja pärast neidsamu ämbreid uuesti läbi ei kolistaks, mis alguses üldse depressioonini viisid.»

Kadri sõnul tuleb spetsialisti valides kõigepealt uurida tuttavatelt või internetist inimeste tausta, et aru saada, kes võiks just sulle sobida. «Rääkides psühholoogi või ükskõik millise nõustaja juures käimisest, siis spetsialist võib küll hoolega otsitud ja hea olla, kuid isiksused ja suhtlemisviis peavad ka klappima,» rõhutab ta ning lisab, et kui klappi ei ole, tuleb uus inimene otsida.

28.12.2020 30.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto