Aktsiisilangetus ja koroona viisid diisli tankimise kasvule

Diislikütuse praegune madal aktsiisimäär on ajutine meede, mis kehtib 2022. aastani.  FOTO: Tairo Lutter

Piiride sulgemine ja lõunanaabritega sarnasele tasemele langenud hind on diislikütuse tankimist pärast aktsiisilangetust hüppeliselt kasvatanud. Kuigi tarbijate ja veofirmade rahakotile on see kriisi ajal suur leevendus, jääb eelarvesse laekumata kümneid miljoneid eurosid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Möödunud aastal tehtud eelarves ennustati tänavuseks kütuseaktsiisi laekumiseks koos bensiiniga kokku 569 miljonit eurot. Kriisi hakul tehtud lisaeelarvega langetati 1. maist diislikütuse aktsiisi 25 protsenti, mille negatiivseks mõjuks eelarvele hinnati tänavu 76,6 miljonit eurot. Koos bensiiniaktsiisi ja koroonaviirusest tingitud kahaneva nõudlusega kärbiti kütuseaktsiisi laekumise vähenemist kokku 177 miljonile eurole.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus kümne kuuga kütuseaktsiisi 354,5 miljonit eurot, mida on küll kevadel oodatust pisut rohkem, kuid mis jääb eelmise aasta sama aja näitajale enam kui veerandi ehk 26,1 protsendi võrra alla.

29.12.2020 31.12.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto