L, 26.11.2022

Uus vaktsiin õpetab keha ogavalku ära tundma

Aime Jõgi
, ajakirjanik
Uus vaktsiin õpetab keha ogavalku ära tundma
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla rääkis, et pärast seda, kui kliinikumis alustati 27. detsembril töötajate vaktsineerimist, ei ole veel keegi ühegi tõsise kõrvalmõju pärast kurtnud.
Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla rääkis, et pärast seda, kui kliinikumis alustati 27. detsembril töötajate vaktsineerimist, ei ole veel keegi ühegi tõsise kõrvalmõju pärast kurtnud. Foto: Andres Tennus

Koroonaviirushaigusest teatakse järjest rohkem, kuigi siiski mitte veel kõike. Ka on koroonavaktsiin uuel tehnoloogial põhinev vaktsiin, mida maailm kasutab esimest korda.

Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonhaiguste arst-õppejõud Pilleriin Soodla, selgitage palun lähemalt.

See vaktsiin ei sisalda viirust ennast, vaktsiini koostisosad ei ole võimelised põhjustama Covid-haigust. Vaktsiin sisaldab mRNA-d, mis vastutab valgu sünteesi eest ribosoomis. Ribosoomid on raku väikesed organellid, milles käibki valkude tootmine.

Vaktsiinis olev mRNA sisaldab niisiis sõnumitoojat koroonaviiruse pinnavalgu ehk ogavalgu kohta. See toime on lokaalne. Ainult mõned üksikud lihasrakud sealt süstikohast, mis puutuvad kokku vaktsiiniga, hakkavad tootma ogavalku.

Organism aga märkab, et osasse rakkudest on ilmunud ogavalk, ja see on talle võõrkeha – teisisõnu antigeen, mille vastuseks hakkab organism tootma antikehasid. Kui antikehad on olemas, siis inimene ei haigestugi.

Ka ei liitu ega ühildu vaktsiinis sisalduv mRNA inimese raku tuumaga või inimese enda DNAga.

Niisiis, me ei sea vaktsineerides ohtu raskete haigustega inimesi või ravimeid tarvitavaid inimesi.

Ükski ravim ega vaktsiin ei saa olla kõrvaltoimeta!

Iga vaktsiini eesmärk on kutsuda organismis esile mingi reaktsioon, kuna vaktsiin õpetab keha tundma viirusi, baktereid, seeni ja nii edasi.

See, mida inimene tunnetab, ongi immuunsüsteemi reaktsioon. See võib olla süstimiskoha punetus, valulikkus või turse ning võib-olla ka haigeksjäämise tunne – natuke väsimust, lihaste-liigeste valulikkust või tunnet, nagu hakkaks palavik tulema. See ei ole haigus, vaid immuunsüsteemi reaktsioon, mida on osaliselt oodatud ja taotletud, sest tahame ju, et keha reageeriks.

Kas rasedad võivad lasta end vaktsineerida?

Iga uue ravimi või vaktsiini turule tulemine on eeldanud kliinilisi uuringuid. Eetilistel põhjustel ei kaasata neisse ei rasedaid ega imetavaid emasid. Niisiis saame öelda vaid seda, et rasedate ja imetavate naiste peal uuringuid tehtud ei ole. Seetõttu ei saa tootja anda rasedaile soovitust kindlasti vaktsineerida.

Aga kui nüüd mõelda jälle selle vaktsiini koostise, toime ja efekti peale ning et viirust seal ei ole, ei tohiks vaktsiin ka rasedatele mingit ohtu põhjustada.

Koroonavaktsiini mRNA asub rasvamolekulide sees. Ka on vaktsiinis kolesterooli. Rasva- ja kolesterooliallergiat ei ole minu teada olemas, ütles Pilleriin Soodla.

Aga võimalikud allergilised reaktsioonid?

Allergia on väga lai mõiste. Mandariini või šokolaadi söö+aid täppe nahale. Tolmuallergikud aevastavad ja nende nina võib kinni jääda. Mõnel inimesel on pähkliallergia.

See allergia, mille eest vaktsiini puhul hoiatatakse, on anafülaktiline reaktsioon ehk turse ja paistetus ülemistes hingamisteedes ning hingamisraskused – neid võib esineda mõne aine ja ravimi ning sealhulgas ka vaktsiinide suhtes, esinemissagedus on umbes üks miljonile.

Inimesed, kel on olnud varem anafülaktiline reaktsioon mõne vaktsiini koostisosa suhtes või siis ka lihtsalt süstitavate ainete suhtes, peaksid ettevaatlikud olema. Koroonavaktsiini mRNA asub aga rasvamolekulide sees. Ka sisaldab vaktsiin kolesterooli, mis on kehaomane rasv. Rasva- ja kolesterooliallergiat ei ole minu teada olemas.

Millal saabub kaitse?

Kaitse saabub juba esimese süsti järel seitsme kuni 14 päeva pärast esimese doosi saamisest. See on individuaalne ning sõltub inimese vanusest ja muudest faktoritest. Aga selleks, et see kaitse kestaks pikemalt, on näidustatud 21-päevase vahega kahe doosi manustamine.

Kui pikk on kaitse?

Esimesed uuringud on kestnud pool aastat, ja pool aastat vaktsineerimisjärgne kaitse kindlasti kestab. Pikemaid uuringuid veel pole. Erinevalt gripist, mis on rekombineeruv – see tähendab, et mitu grippi võivad kokku moodustada uue gripi –, on SARS-CoV-2 laias laastus ikkagi üks. Need mutatsioonid, millest praegu räägitakse, ei ole ogavalku muutnud nii põhimõtteliselt, et vaktsiin nende puhul ei toimiks.

Millal vaktsineerimine ühiskonnale kasu annab? Või peame ikkagi eelkõige oma käitumise ja teadlikkusega nakatumisnäitajaid langetama?

Kõik asjad mõjuvad koos. Oluline on teadlik käitumine, reeglitest kinnipidamine ja ka vaktsineerimine. Et meditsiinisüsteem saaks võimalikult kaua võimalikult suures koosseisus töötada ja inimesi ravida. See on põhjus, miks esimeses järjekorras on alustatud haiglatöötajate vaktsineerimist.

Oluline on ka teada, et need nakatunute arvud, millest terviseamet raporteerib, ei kajastu kohe järgmisel päeval haiglas. Haiglaravi vajavad inimesed umbes kaks nädalat pärast haigestumist. Kui me oleme praegu ja veel kaks nädalat tublid, siis meedikud näevad sellest tõusvat head muutust ehk alles kuu aja pärast.

Pikemalt loe www.tartu.postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles