Juhtkiri ⟩ Valgus tunneli lõpus

  • Prognoose järgnevaks aastaks teha on alati keeruline
  • Eri võimalikkuste ettekujutamises peitub prognooside võlu
  • Majanduse käekäik sõltub vaktsineerimise edukusest
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Tänase Postimehe majandus­külgedel on iga-aastane majandusprognoos, kus vaatame tagasi möödunud aja ennustustele ja püüame ekspertide abil kiigata, mida toob ­tänavune, 2021. aasta Eesti majandusele.

Ilmselt ei peetud just kuigi tõenäoliseks, et uue kümnendi algust ühiskonnas hakkab kujundama ülimalt väike ja silmale nähtamatu viirus, millel on võime senine elu pea peale pöörata. Kevadel seiskus ühtäkki lennuliiklus, riigid läksid ootamatult lukku ja inimesed pidid veetma nädalaid eneseisolatsioonis. Kahtlemata on sellel kõigel ette­arvamatud tagajärjed igapäevaelule.

Nähtavasti ei tahaks paljud meist olla ökonomistide nahas ka sel aastal. Erinevalt USA-Hiina majandussõjast ja Brexiti kaugemale ulatuvatest tulemustest hakkab käimasolevat aastat iseloomustama koroonavaktsiin ehk see, kui edukalt suudavad riigid oma kodanikke vaktsineerida. Tekkivast karja­immuunsusest sõltub omakorda, kui kiiresti suudab maailm tagasi minna oma tavapärase elurutiini juurde. See on miski, mida on keeruline Exceli tabeliga selgitada.

Tekib küsimus, milleks siis üldse vaevata pead analüüsimisega, kui taas üritatakse prognoosida prognoosimatut.

Tulevikku sissemuukimise raskustest hoolimata peitub prognoosimise tegelik võlu nii ohtude minimeerimises kui ka eri võimaluste ettekujutamises. Kui epideemia mullu kevadel puhkes, siis nägi enamik Eesti pangaökonomiste ette drastilist majanduslangust ja suurt tööpuudust, mis mustemate stsenaariumite järgi pidanuks sügiseks ulatuma 150 000 töötuni.

Tegelikkuses läks meil ja mujalgi maailmas paremini kui näiteks 2008. aastal alguse saanud finantskriisis. Seda suuresti tänu riikide ühisele pingutusele, et aidata enim kannatada saanud majandusharudel toibuda või ennast vee peal hoida, et vältida suuremat koondamislainet.

Millised majandusprognoosid sel aastal täituvad, sõltub suuresti sellest, kui edukalt suudab Eesti edaspidi korraldada vaktsineerimist.

Tähtsal kohal on ka inimeste riskikäitumine viirusega nakatumisest hoidumisel. Eestil on praegu veel vedanud, et meil ei ole teise laine ajal tulnud istuda lausisolatsioonis, nagu on pidanud tegema teiste Euroopa riikide elanikud. Mida enam suudame täiendavate piirangute kehtestamist vältida, seda enam on lootust stabiilsemale majandusele. Siin kehtib vanasõna: parem karta kui kahetseda.

Teisalt paneb teadmine, et teatud valdkondades ei pruugi ka sel aastal veel hästi minna, raamist välja mõtlema. Mõttemängud, mis algavad sõnadega «mis oleks kui», innustavad välja pakkuma uusi lahendusi ja võimalusi, mida saaks keeruliste aegade kiuste enda ja ühiskonna kasuks pöörata. Nii on paljud ettevõtted asunud automatiseerima oma tootmisprotsesse ning püüdnud kiiresti kohaneda muutunud turu vajadustega.

Millised majandusprognoosid sel aastal täituvad, sõltub suuresti sellest, kuidas riigid suudavad edaspidi korraldada vaktsineerimist, nii et lühikese aja jooksul saaksid võimalikult paljud riskirühmad ja muidu soovijad vaktsineeritud. Ees ootab mingis mõttes omapärane aeg, kus majandusliku käekäigu fookus on nihkunud rahvusvahelistelt suhetelt ja poliitilistelt otsustelt ühe kaua oodatud imerohu kasutamisele. Jääb vaid loota, et Eesti suudab üldrahvaliku vaktsineerimise korraldamisel olla eesrindlik.

31.12.2020 05.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto