Euro kasutuselevõtt päästis Eesti mullu suuremast kriisist

Toonane peaminister Andrus Ansip ja rahandusminister Jürgen Ligi poseerivad 1. jaanuaril 2011 uue valuutaga. FOTO: RAIGO PAJULA/AFP
Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kümne aasta eest vahetasime kroonid eurode vastu ja selle kõige olulisem mõju ilmnes mullu, kui Eesti pikaajalisi riigivõlakirju välja andis. Olemata euroala liikmed, oleksime võinud intressimäärast 0,235 protsenti aastas ainult und näha. Ligipääs odavale laenurahale andis valitsusele võimaluse kulude kärpimise asemel raha heldelt ühele ja teisele poole jagada, päästes riigi niimoodi sügavamast kriisist.

Võrdluseks, näiteks väikese võlakoormaga Islandi kümneaastaste riigivõlakirjade intressimäär on praegu üle kolme protsendi, naftariigil Norral aga protsendi ligi. Laenamise kulu seega vastavalt 13 ja neli korda suurem.

31.12.2020 05.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto