Katrin Kiisler: välistudengid on kõrghariduse probleemide sümptom, mitte põhjus

Katrin Kiisler FOTO: Erakogu

Ilmselge ei vaja ju välja ütlemist, ometi just teadlaskarjääri väärtuse langemine ja teaduse rahastamise ebastabiilsus on toonud meid olukorda, kus paljudel erialadel on lõviosa doktoriõppesse astujatest välistudengid. Praktiliselt mõtlev eestlane valib töö, millel on perspektiivi ja kus tasu võimaldab ka peret üleval pidada.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Ühe valitsuserakonna imporditud mõtetest on minu jaoks kõige rohkem segadusse ajav kinnisidee välistudengite kaheldavast väärtusest ja õpimotivatsioonist, isegi ohust eestikeelsele kõrgharidusele ja riiklikule julgeolekule. Enam kui aasta on see erakond pingutanud, et mõjuanalüüside ja aruteluta muuta keerulisemaks välistudengite õppimist ja töötamist. Arvamuslehekülgedel on seda tegevust hiljuti kaitsnud Jaak Valge (TPM, 20.11.20) ja Fedor Stomakhin (TPM, 3.12.20). Ideoloogilistele mõtetele lisaks soovitan juurde lugeda ka Jaak Vilo argumenteeritumat vaadet (TPM, 1.12.20).

Ma ei pea siinkohas vajalikuks ümber lükata üksikuid tõendamata väiteid, vaid tahan rääkida alusprobleemist, mis lähtub Eesti kõrghariduse ja teaduse arengusuundumustest pikemas plaanis. Julgen arvamust avaldada, olles üle 20 aasta kõrghariduse rahvusvahelistumises toimetanud ja selles vallas doktorikraadigi kaitsnud.

04.01.2021 06.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto