R, 9.12.2022

Kliimamuutused suunavad sordiaretust

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Kliimamuutused suunavad sordiaretust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõgeval on aretatud hulk Eesti oludesse sobivaid tomatisorte.
Jõgeval on aretatud hulk Eesti oludesse sobivaid tomatisorte. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

Lõppenud aasta kujunes Eesti ilmavaatluste ajaloo kõige soojemaks ja taimekasvatajad on sunnitud taaskord tõdema, et ilm on muutunud: sügisene kasvuperiood pikem, talv pehme ja kuna lumesulamisvett kevadel napib, kipub kasvuperioodi algul põud kimbutama. Kõik see seab täiesti uued ülesanded meie sordiaretajatele.

Eesti taimekasvatuse instituudi (ETKI) direktor Andre Veskioja kinnitas, et nende töös on tõepoolest järjest suuremat rolli mängimas kliimamuutuste mõju. Ilmastik muutub kõikjal maailmas, aga Eestis on muutused olnud teiste piirkondadega võrreldes tuntavamad.

Tuleviku tarbeks uusi sorte aretades tuleb arvestada, et talvel ei pruugi seni nii tavapärast külmaperioodi tulla ja taimede kasvuperiood on järjest pikem. „Peame vaatama, et sordid suudaksid paremini taluda kliima ekstreemsusi, näiteks põuda ja üleujutusi,” seletas Veskioja. „Me ei tea kunagi ette, milline ilm tuleb, aga peame oma sordiaretuses jälgima, et tootja saaks saagi kätte. Ta võib põllul kasvatada mingit tippsorti, aga kõrval võiks riski hajutamiseks olla selline sort, mis erinevates ilmaoludes teda päris ilma saagita ei jätaks.”

Sel aastal hakatakse Jõgevale ehitama katseala, kus saab tekitada põuda ja üleujutust, nii ei pea ootama, et loodus ühel aastal põuda ja teisel üleujutust pakuks, vaid saab kohe ühel lapil vaadata, kuidas aretatav sort põua korral käitub ja samas kõrval võib üleujutuse mõju uurida. Nii saabki kliimamuutuse mõju kiiremini jälgida.

Sordiaretajate eesmärk on, et levinud kultuuride uued sordid oleksid järjest haiguskindlamad ja saagikamad. Töötatakse kahes suunas: ühest küljest hobiaednike huvisid silmas pidades, teisalt suurtootjate vajadusi arvestades.

Neli osakonda

Sordiaretuse kõrval on ETKIs veel kolm teadusega tegelevat osakonda. Taimebiotehnoloogia osakond tegeleb vegetatiivselt paljundatavate kultuuride kollektsiooni säilitamise, näiteks kartulisäilikute hoidmisega. Samuti tegeldakse põllumajandusalaste uuringutega. Kui praegu on juhuslikkuse roll sordiaretuses veel üsna suur, siis geene uurides saab teha hoopis täpsemat tööd. „Me suudame taime omadusi geneetiliselt kirjeldada,” seletas Veskioja. „Taime mingi geeniosa vastutab selle eest, et taim on haiguskindlam või annab kõrgemat saaki. Kui teame, et mõlemal vanemal on omadus, mida tahame taimes näha, siis ristame juba selliseid vanemaid, kel niisugune omadus olemas.”

Sordiaretajatel on iga kasvav taim kulla hinnaga.
Sordiaretajatel on iga kasvav taim kulla hinnaga. Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Kolmandaks on ETKIs taimekaitse osakond. „Kui ise oleme haiged, võtame rohtu. Sama kehtib taime kohta. Seepärast tootja käibki pritsiga põllul, et taime haiguste eest kaitsta,” rääkis Veskioja ja nentis, et vähemalt lähitulevikus ei suudeta täiesti haiguskindlaid sorte välja töötada. Looduses käib ikka pidev võitlus. Inimesed püüavad leida haiguskindlaid sorte ja kui mõni selline suudetakse aretada, läheb aastaid ja ühel hetkel mõni haigus siiski muteerub ja suudab selle sordi peal levida.

Iga aastaga keelustatakse järjest enam seni kasutusel olnud taimekaitsevahendeid ja see toob sordiaretajatele tööd juurde. „Peame arvestama, et kui täna kasutame mingi probleemi vastu taimekaitsevahendeid, siis tulevikus poleks meie aretatud sort haiguse suhtes nii vastuvõtlik. Ma ei usu, et kunagi tekiks olukord, kus üldse ilma taimekaitsevahenditeta hakkama saaks, aga küsimus on optimaalse piiri asukohas,” seletas Veskioja.

Agrotehnoloogiaosakond uurib muuhulgas näiteks kündmise mõju: kas üldse künda ja kui sügavalt. Tulevik toob põllumajandusse droonid ja isesõitvad traktorid. „Ei, me ei mõtle ise kõike välja, vaid testime siin ka juba olemasolevaid lahendusi,” sõnas Veskioja. „Meie eesmärk on aida­ta Eesti põllumajandustootjal olla võimalikult jätkusuutlik. Me ei ole sellises kliimas, kus saame alati minna välja maksimaalse saagi peale, tahame, et Eesti tootja tegevus oleks läbi aastate võimalikult kasumlik ja kasum ei tuleks keskkonna arvelt.”

Kartulisordid tagasi põllule

Jõgeva sortidest olid omal ajal väga tuntud kartulisordid, vähe on eestlasi, kes poleks kuulnud ‘Jõgeva kollasest’ või ‘Andost’, aga nüüd suurtootjad Eestis aretatud sorte ei kasvata ja poest kohalikku sorti ei leia.

Veskioja tunnistas, et paraku praegu nii on, kuid on suur soov olukord ümber keerata. Neil on juba palgatud inimene, kelle tööks on tootjaile tutvustada Eesti kartulisorte ja nende eeliseid. „See ei kehti ainult kartuli, vaid ka teraviljade, heintaimede ja tulevikus aedviljade kohta,” lisas ta.

Teraviljaaretust silmas pidades on kohtutud Tartu Milliga, kus oma teraviljasorte tutvustades on neilt uuritud, millest puudust tuntakse.

Eksootilisematest taimedest on Jõgeval saaki andnud näiteks sojauba, speltanisu, lääts ja kikerhernes.
Eksootilisematest taimedest on Jõgeval saaki andnud näiteks sojauba, speltanisu, lääts ja kikerhernes. Foto: Margus Ansu

Kliima soojenedes saab meil kasvatada uusi sorte, näiteks sojauba või riisi, aga Veskioja sõnutsi jäävad lähemal kümnendil domineerivaks ikka seni kasvatatud sordid. Uued sordid aitaksid hajutada riske – kui üks taim sel aastal saaki ei anna, siis teine ikka. Võib olla ideaalne suvi, kus põllul kosuvad rekordsaagid, aga kui koristuse ajal kallab lakkamatult, on saak nässus.

Rändlinnud kimbutavad

Kui aga küsida murede kohta, siis ühe kõrvalseisjale üllatava kiusajana nimetab Veskioja rändlinde. On ju tärkavad võrsed lindudele väga isuäratavad. Paraku on sordiaretajatele iga võrse kulla hinnaga. Sorti aretades on algul maas üks taim või on neid jagunud külvamiseks ühele ruutmeetrile ja kui sealt paar taime nahka pannakse, hakkab see oluliselt mõjutama katse tulemusi. Keskkonnaamet küll hüvitaks tekkinud kahju hektari hinna alusel, aga kümneruutmeetrise lapi peal on aretaja viie kuni kümne aasta töö ja seda ei korva miski.

Märksõnad
Tagasi üles