R, 9.12.2022

Jelena Frunze: Tartu vajab sõbralikke pereparke

Jelena Frunze
, Tartu volikogu liige, Keskerakond
Jelena Frunze: Tartu vajab sõbralikke pereparke
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jelena Frunze
Jelena Frunze Foto: Erakogu

Tartu linn positsioneerib ennast küll noortesõbraliku linnana, kuid millegipärast just noored on sattunud olukorda, kus ei ole piisavalt võimalusi arendada oskusi ekstreemspordis.

Nüüdisaegset linna võib vaadelda kui taristut, kus on loodud võimalikult praktilised ja eluks soodsad tingimused. Viimaste all mõistetakse ka seda, et linnas on arenenud avalik ruum. Uuringud näitavad, et arenenud avalikul ruumil on soodne mõju produktiivsele hõivele ja kultuurilisele arengule. 21. sajandi urbanistika üks olulisimaid probleeme on see, kuidas panna inimesi rohkem liikuma. See tähendab võitlust aktiivse eluviisi nimel, sest tänapäeva inimesed on rohkem kui kunagi varem altid istuvale eluviisile.

See kehtib veel eriti noorema põlvkonna kohta, kes sageli eelistab passiivset puhkust aktiivsele. Areneva tehnoloogia – elektrijalgrattad, elektritõukerattad – taustal on füüsilise passiivsuse probleem üha teravam ja nõuab avalikkuse tähelepanu.

Üks võimalus, kuidas noorte füüsilise passiivsuse vastu võidelda, on arendada spordiparke, linn saaks neisse investeerida. Ehkki Tartu taristu on üsna hästi arenenud ja linnal on mitmesuguseid spordiväljakuid, pole neid piisavalt. Sellele teemale tuleks linnal rohkem rõhku panna, eriti nüüd, mil Tartu on valitud Euroopa 2024 kultuuripealinnaks.

Kitsaskoht on pehmelt öeldes ebapiisavad võimalused harrastada ekstreemspordi alasi. Terves Tartus on ainult üks trikipark, kus noored käivad vabal ajal rulatamas ja ekstreemsporti harrastamas. Noortel puudub võimalus arendada oma oskusi aasta ringi, kuna ei ole ka skate-halli.

Arenevate tehnoloogiate – elektrijalgrattad, elektritõukerattad – taustal on füüsilise passiivsuse probleem üha teravam ja nõuab avalikkuse tähelepanu.

Kahjuks on Tartu jätnud ekstreemspordihuvilised oma murega üksi. See võib olla ka üks väike põhjus, miks noored põrutavad meie heade mõtete linnast ära pealinna.

Võrdluseks saab tuua, et näiteks Tallinnas on selliseid platse 11. Siit tuleb välja, et saja tuhande inimese kohta on Tartus trikiparke kaks korda vähem kui Tallinnas.

Samas peab tõdema, et Tartu ainus rulapark ei ole ka kõige paremas seisukorras. Kaks aastat tagasi investeeris linn selle remonti 100 000 eurot, kuid kohe hakkasid liikuma kaebused, et renoveeritud park on vanast halvemgi.

Kes ei mäleta – see asub linna servas Tähtveres, mis omakorda raskendab juurdepääsu linna teises otsas elavatele lastele ja noortele. Tähtvere rulapark on ometi väga populaarne, mis kinnitab selliste parkide vajalikkust. Tõsine mure on, et see ainus rulapark ei ole ülekoormatuse tõttu turvaline.

Detsembris 2019 pani uksed kinni Tartu ainus, Aardla tänaval asunud skate-hall, mida kasutas aasta jooksul u 700 inimest. Linnavalitsus pakkus lahenduseks pöörduda eraettevõtjate poole, kes võiksid toetada uue halli rajamist, või oodata Luunja valla ekstreemspordihalli rajamist – seda aga alles planeeritakse. Tundub, et linnavalitsusel ei ole tahet panustada ekstreemspordi arendamisse.

Tasub meeles pidada, et mistahes spordiala arengut ei taga mitte ainult kodanike huvi, vaid ka selle huvisektori arenenud taristu.

Viimastel aastatel on rohkem raha linna eelarvest eraldatud Targa Tartu projektidele ning lapsed ja noored võivad arvata, et linn paneb ekstreemspordi harrastajad ebavõrdsesse olukorda teistel spordialadel tegutsejatega. Võrdluseks võib öelda, et Tartus on neli staadioni, lisaks koolistaadionid.

Tasub meeles pidada, et mistahes spordiala arengut ei taga mitte ainult inimeste huvi, vaid ka selle huvisektori arenenud taristu.

Kuid tõenäosus, et isegi kaasava eelarve ideega ekstreemsportlased kunagi võidavad, ei ole eriti suur. See aga ei tähenda, et linn saaks silma kinni pigistada. Augustis pöördusin Annelinna elanike palvel Tartu üldplaneeringu ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku poole palvega nimetada koht Annelinnas, kuhu saaks teha Annelinna rulapargi.

Vastus on olemas ja koht teada. Minu soov on, et linnaosades oleksid mõnusad perepargid, kus on võimalused algajatele ja edasijõudnud trikitajatele, väikestele ja suurtele jalgratturitele ning pump track igas vanuses treenijale.

Linna teenistujad peavad kasutama oma loovaid võimeid, et tagada kõigile linnaelanikele head tingimused harrastada liikuvat eluviisi.

Märksõnad
Tagasi üles