R, 9.12.2022

Eesti kodulaenude intressid püsivad endiselt Euroopa keskmisest tublisti kõrgemal

Erkki Erilaid
Eesti kodulaenude intressid püsivad endiselt Euroopa keskmisest tublisti kõrgemal
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Kodumajapidamistele antud eluasemelaenude maht oli mullu novembris 145,8 miljonit eurot. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja 128,9 miljonit eurot.
Kodumajapidamistele antud eluasemelaenude maht oli mullu novembris 145,8 miljonit eurot. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja 128,9 miljonit eurot. Foto: Fredrik Sandberg/TT/TT NEWS AGENCY
  • Taanlastele pakutakse 20-aastast nullintressiga eluasemelaenu
  • Eestis pangandusturul pole piisavalt konkurentsi
  • Vaatamata kriisile pole laenuvõtjatel suuremaid probleeme

Eestis on keskmine eluasemelaenu intressimäär 2,28 protsenti, samas kui euroalal saab kodulaenu keskmiselt ligi 40 protsenti odavamalt. Taanis võib aga kodulaenu saada suisa intressivabalt kätte.

Euroala keskmine kodulaenu hind on püsinud pea terve eelmise aasta 1,3 ja 1,5 protsendi vahel. Euroopas on samas ka riike, kus saab kodulaenu täiesti ilma intressita. Nimelt teatas hiljuti Nordea panga Taani filiaal, et pakub taanlastele 20-aastast nullintressiga hüpoteeklaenu.

Taanis on püsinud intressimäärad madalal juba pikemat aega. Nimelt tegi riigi keskpank 2012. aastal otsuse, et laseb Taani krooni kursi hoidmiseks pangahoiuste intressimäära alla nulli. See tähendab, et pangas seisvale rahale tuli peale maksta. Sellega on püsinud Taani krooni kurss euro suhtes stabiilsemana kui Rootsi krooni kurss.

Tänu sellele on Taani koduostjate laenukulud pidevalt vähenenud ja eelmisel aastal pakuti Soome Iltalehti andmetel kümneaastast hüpoteeki Taanis isegi negatiivse intressimääraga –0,50 protsenti. Tänavu plaanivad nullintressiga kodulaene välja andma hakata ka teised Taani pangad.

Eestis me aga ilmselt niipea nullintressini ei jõua. Nordea ja DNB tegevuse ühendamisel tekkinud Luminori panga krediiditoodete juhi Heiki Raadiku sõnul tuleb Eestit Taaniga võrreldes kindlasti silmas pidada, et eraisikute hoiustelt tuleb maksta pangale intressi. «Samuti on Taani pangad võimelised laenama raha madalama marginaaliga ja pikemaks ajaks kui Baltikumi pangad, sest Taani riigi reiting on parem kui Eestil,» rääkis Raadik.

Kodulaenud intressimäärad maailmas. FOTO:
Kodulaenud intressimäärad maailmas. FOTO: Foto: Pm

Pankadel on Eestis erinevad ärimudelid

Raadik lausus, et Eestis püsib nõudlus eluasemelaenude järele ka pandeemia ajal kõrge – alates septembrist on väljastatud uute eluasemelaenude maht olnud suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Samal ajal on püsinud väljastatavate pikaajaliste, 20–30-aastaste laenude marginaal 2,2 protsendi juures. «Kuna Eestis fikseeritakse kodulaenu marginaal laenu lõpuni, keskmiselt ligikaudu 25 aastaks, siis ka see on pangale risk, mis omakorda intressi üleval hoiab,» märkis Raadik.

Vaatamata kriisile pole laenuvõtjatel suuremaid probleeme. «Üle 60 päeva võlas olevate laenude maht on püsinud väga madalal, vaid 0,4 protsendi tasemel, mis viitab laenuportfelli väga heale kvaliteedile,» lisas ta.

Raadiku sõnul on intresside langemise eeltingimus kodulaenu kui toote paindlikumaks muutumine. «Laenuandja vahetamine võiks kliendi jaoks olla lihtsam, kiirem ja odavam. See muudaks omakorda konkurentsi tihedamaks ja võiks seeläbi klientidele kaasa tuua madalamad kodulaenu intressid.»

Eesti Panga ökonomist Raido Kraavik rääkis, et kuigi Eesti kodulaenude keskmine intressimäär on praegu euroala keskmisest kõrgem, ei ole see alati nii olnud. «Näiteks perioodil 2011–2014 oli keskmine intressimäär Eestis madalam,» ütles Kraavik. «Eestis on alates 2015. aastast keskmine intressimäär püsinud enam-vähem samas suurusjärgus, samal ajal on see euroalal keskmisena üha langenud.»

Tema sõnul on keskmise kodulaenu intressimäära kujunemisel mitmeid tegureid. Kodulaenusid andvate pankade ärimudelid võivad erineda. Näiteks Taanis emiteerivad pangad pandikirju kodulaenude tagatisel, et kodulaene väljastada. «Praeguses turuolukorras on see soodne rahastamisviis, sest nõudlus turvaliste võlakirjade järele on suur ning seega saavad pangad väljastada pandikirju pikaks perioodiks nullilähedase intressimääraga,» ütles Kraavik.

Pandeemia ajal pole intressimäärad kerkinud

Kuna pankadel on kindel rahastamismudel, siis on neil võimalik ka kodulaenusid väljastada väiksema või isegi nullintressimääraga. Samas tasub tähele panna, et intressimäär üksi ei määra laenu kulukust. «Taani pangad teenivad nullintressimääraga laene väljastades olulise osa tulust teenustasudest. Eesti pangad rahastavad end peamiselt nõudmiseni hoiustega ning võrreldes Taani mudeliga on seetõttu ka laenude hinnastamine erinev,» lisas ta.

Lisaks on kodulaenude hinnastamisel oluline roll pangandusturu konkurentsil. Kraavik märkis, et Eesti turul tegutseb küllaltki vähe panku ning üksikutel pankadel on suur turuosa. «Seega on konkurentsisurve Eestis võrreldes paljude teiste Euroopa Liidu riikidega väiksem ja seega ei ole ka sarnast survet kodulaenude intressimääradele.» Kuigi viimastel aastatel on Eesti kodulaenude intressimäärad olnud euroala keskmisest kõrgemad, on need madalate intressimäärade keskkonna taustal siiski küllaltki madalad ning kodulaenude kättesaadavus püsib Eestis hea.

Sel aastal pandeemia tingimustes ei ole kodulaenude keskmine intressimäär tõusnud ei Eestis ega tegelikult ka mitte üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis. «Osaliselt on selle põhjuseks kindlasti see, et erinevate poliitikameetmete eesmärk on olnud hoida laenamist soodsana. Kindlasti võib töötuse kasv suurendada tõenäosust laenude tagasimaksmisel raskustesse sattuda. Seetõttu on ka oluline, et pangad laenude riskisust õigesti hinnastaksid ja neil säiliks võimekus kodulaenude väljastamiseks headel tingimustel ka riskide realiseerudes,» ütles Kraavik.

Kodumajapidamiste laenude ülevaade 2020. aasta novembri seisuga

Kodumajapidamistele antud eluasemelaenude maht oli mullu novembris 145,8 miljonit eurot. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja 128,9 miljonit eurot.

Kodumajapidamistele antud laenude ja liisingute jääk oli 10,6 miljardit eurot, mis kasvas võrreldes eelmise kuuga 0,6 protsendi ehk 68 miljoni euro võrra ning aastaga 4,5 protsendi ehk 459 miljoni euro võrra.

Kodumajapidamistele antud laenude ja liisingute jäägis kasvasid aastaga kõige rohkem eluasemelaenud (6,3 protsenti).

Krediitkaardilaene anti 39,8 miljoni euro väärtuses. See näitaja vähenes aastaga 10,4 protsendi ehk 4,6 miljoni euro võrra.

Autoliisinguid anti 23,1 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi samal ajal oli vastav näitaja 27 miljonit eurot.

Võrdluseks, kodumajapidamiste hoiuste maht oli 10,3 miljardit eurot, olles aastaga kasvanud 11 protsendi ehk ühe miljardi euro võrra.

Märksõnad
Tagasi üles