Juhtkiri ⟩ Vaktsiiniralli esimene kiiruskatse

  • Võrreldes teiste riikidega ei lähe Eestil kõige halvemini
  • Ajaloo keerulisim logistikaülesanne tekitab segadust paljudes riikides
  • Segadust aitaks vältida selgem kommunikatsioon
Päeva karikatuur 7.1.2021 FOTO: Urmas Nemvalts

Pärast paari vaktsineerimisnädalat on maailmas hakatud tegema esimesi järeldusi immuniseerimise edukusest. Näeme Iisraeli edulugu ja prantslaste pahameelt. Ka Eestis on vaktsineerimiskava ümber igasugust juttu, küll kiitvat, küll kritiseerivat.

Võrreldes teiste riikidega Eestil siiski kõige halvemini ei lähe. Vaktsiinirallis me küll Tänakut ei tee, aga ­segadust ajaloo keerulisima logistikaülesande ümber jätkub veel paljudes riikides. Praegu tekitavad mõningast muret osalt Eesti arstidelt tulevad ­sõnumid, et alati pole neile suunatud vaktsineerimisega seotud kommunikatsioon kõige selgem olnud.

Tänase lehe uudistekülgedel räägib näiteks Saaremaa haigla juht Edward Laane, missugune segadus valitses esimese vaktsiinilaari jõudmisel saartele. Samas kinnitavad mitmed teised arstid aga, et on info kättesaamisega rahul. Oleks tarvis, et teave vaktsineerimise kohta jõuaks ühtmoodi selgelt kõigi Eesti arstideni.

Teine küsimus on, kuidas saab lihtne inimene teada oma vaktsineerimisjärjekorrast nüüd, kui vanemaealiste ja haiguse tõttu riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimist plaanitakse mõne nädala pärast alustada. Neid inimesi on u 260 000 ja praegu on teada, et vaktsineerimisest teavitamine on jäetud perearstide kanda, samuti on plaanis eesti.ee kaudu vaktsineerimisele registreerimine. On selge, et telefonitsi nii suurt hulka inimesi perearstid läbi helistada ei jõua ja ka e-teenustele ei saa alati lootma jääda.

Eks olukord on ikka veel uus, aga praegune rabedavõitu vaktsineerimisest informeerimine tekitab liigset segadust, mida annaks vältida selgema kommunikatsiooniga.

Samuti on kritiseeritud vaktsineerimise kiirust ja seatud eesmärkide, näiteks selle aasta esimese kvartali jooksul kõigi riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineerimise realistlikkust. Sotsiaalminister Tanel Kiik peab Eesti olukorda siiski rahuldavaks ja eesmärke saavutatavaks. Esialgset aeglast immuniseerimistempot põhjendas ta nii pühadeajaga kui ka sellega, et praegu ainsana Eestisse jõudnud vaktsiine tootev Pfizer pole kõiki tarnelubadusi täitnud.

Nüüd on pühad läbi ja tarneaukude probleemi vastu võiks aidata eilne sõnum, et ka Moderna vaktsiin sai Euroopas müügiloa. Samas ütles sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris ­Jesse intervjuus Delfile, et Moderna vaktsiini kogused vähemalt jaanuari ja veebruari jooksul suuremat läbimurret ei too (eellepingu korras on Eestil firma käest oodata vaktsiini ligikaudu 117 000 inimese vaktsineerimiseks, mis on teiste lepingutega võrreldes kõige väiksem kogus). Eesti suuremad lootused jäävad AstraZeneca vaktsiini peale, mille puhul loodetakse müügi­luba saada selle kuu lõpus.

Küsimusi jääb õhku veel. Näiteks on kerkinud diskussioon selle ümber, kas vaktsineerimise kiiruse suurendamiseks oleks mõttekas soovitusliku kahe doosi asemel üks teha jne. Eks olukord on ikka veel uus, aga praegune rabedavõitu vaktsineerimisest informeerimine tekitab liigset segadust, mida annaks vältida selgema kommunikatsiooniga. See aga eeldab, et jutu taga olevad plaanid ja otsused on ise selged. Sealhulgas peaksid teada olema kõige praktilisemad, just vaktsiinide liikumist puudutavad asjad. Praegu me ei tea ikka veel, mis on plaanis siis, kui sellega peaks veel tõrkeid ette tulema ja pole kindlust, kas info liigub kõigini ning kas logistikalülid ikka töötavad.

06.01.2021 08.01.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto