«... ja hea on, kui ta hästi laulab,» ütleb Rita tuliselt. «Aga kui halvasti laulab, pole ka hullu – peaasi, et ta on ilus! See suhtumine oli minu jaoks hinge tappev!» Seda kõike räägib muusik, kes kirjutab ise oma lood, sõnad, partituurid. Esitab, produtseerib ja arranžeerib. Ning teeb seda nii rabavalt hästi, et rahvusvahelised muusikaeksperdid võrdlevad kosmilist talenti Amy Winehouse’i ja Aretha Frankliniga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Uut aastat peab alustama millegi võimsa ja erakordsega. Rita Ray sobib sellesse rolli nii hääle, ande kui ka karisma poolest. Kuid muusik räägib avameelselt muusikute muredestki, mida meedia iialgi ei kuule. Ja pealinlaste seas levinud haigusest, millest me ise ei tea.

Oled pärit pisikesest Põlvast – kuidas Tallinnas kohanesid?

Sain kultuurišoki! Inimesed ei suhelnud omavahel ausalt ja siiralt. Hästi palju oli sellist... no mitte just valetamist, aga hea näo tegemist. Ja samas tagaselja koledate sõnade rääkimist. Tallinna inimestele tõesti tundub, et nad peavad näitama seda, kes nad tegelikult ei ole. See on vist tallinlaste haigus.

Olgem ausad, USA ja Suurbritannia muusikaproffide vaimustust on sinu muusika pälvinud ikka väga palju! Kuidas see juhtus?

Mul on ääretult hea meel Eesti fännide üle, aga muidugi olen õnnelik, et minu muusika on usutav ka inglise keelt kõnelevatele inimestele. Piiri taga võeti mu muusika kohe omaks, kirjutati, et see on neile nagu sõõm värsket õhku! Ooh, see teeb mul tuju heaks. Loodan nii väga, et mõne aja pärast on mul võimalik minna tuuritama ka Eestist kaugemale, sest neid inimesi, kes seda ootavad, neid juba täitsa on! Praegu on olukord on nii veider... aga ma olen täiesti kindel, et see saab läbi. Ja siis on mul juba midagi uut näidata.

Kas Eestis elab praegu muusikuna ära?

(Pikk paus.) Keeruline. Ma ise olen veel elus, ei ole ära kõngenud.